Transiidisektoris ollakse rasketest oludest hoolimata optimistlikud ({{commentsTotal}})

Eelmisel nädalal toimunud Venemaa suurimal transiidimessil Eesti esindajad veel konkreetsete lepingute sõlmimiseni ei jõudnud, kuid lootust selleks nende kinnitusel siiski on. Kaubamahtude vähenemise tingimustes tuleb otsida nišše, mida konkurendid ei paku.

Madalad toormehinnad on Eesti transiidisektori esindajate sõnul pannud raskustesse ka Venemaa ja teiste riikide raudtee- ning transiidisektorid ja hästi ei lähe kellelgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pigem on ikkagi majanduslikud probleemid. Et kui toormehinnad on all, siis igaüks loeb ikkagi seda viimast senti, et see kaup kuidagig ära viia," selgitas Eesti Raudtee kommertsdirektor Toomas Uibopin. "Langes ju eelkõige masuut ja masuudi hind koos nafta hinnaga on väga madal ja siin ongi puhas majanduslik põhjus, et Vene sadamates on endas ka kaubamahud langenud ja ongi kasulikum sinna vedada."

"Transiidimahtude vähenemine on kindlasti ees, aga veel kord - siin tuleb siis otsida oma nišše, kus me saaksime osutada teenuseid, mida konkurendid täna ei ole valmis pakkuma," rõhutas omakorda Transiidikeskuse AS juht Erik Laidvee.

Kui Eesti Raudtee kommertsdirektor oli tulevikust rääkides ettevaatlik, siis Laidvee sõnul ehk päris tühjade pihkudega tagasi ei tuldudki.

"Otseselt selliseid lepinguid me seal ei sõlminud, aga samas olid väga tõsised kohtumised kahe suure puistekauba eksportööriga, et sealt on lootust siiski ikkagi juba sellel aastal meie terminali kaudu käidelda," märkis Laidvee.

Aega, kus Eesti raudteerööbastel veereks päevas üle 30 rongipaari, ilmselt lähiaastatel tagasi ei tule. Hetkel on näiteks lahtine seegi, millised on mahud maikuus.

Erik Laidvee sõnul ootab ta aga järgmisel aastal konteinerterminalis väikest mahtude kasvu, umbes 3-5 protsenti. Ent mida siis saaks praegustes oludes sektori olukorra leevendamiseks ära teha?

"Eks me peame tegema suuremat koostööd meie terminalidega, kes on tegelikud kauba toojad ja meie peame olema võimalikult paindlikud lihtsalt," vastas Eesti Raudtee kommertsdirektor Uibopin.

"Kindlasti tuleks üle vaadata rohkem riiklikud tasud, navigatsioonitasud ja raudtee poole pealt infrastruktuuritasu arvestamise metoodika ja määrad," lisas Laidvee.

Majandussidemete soojendamise kõrval märkisid transiidisektori esindajad ka poliitilist aspekti, sest erinevalt Lätist ja Leedust messil Eesti poliitikuid ei olnud.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: