Valgamaa puitmajade tootja paistab silma ka tootmistehnoloogia arendajana ({{commentsTotal}})

Eestis toodetud puitmajade eksport kasvas mullu viiendiku võrra. Valgamaal veerand sajandit tegutsenud aktsiaselts Ritsu on iga viie aasta järel välja töötanud uue tehnoloogia, et rangemad kvaliteedinõuded võimaldaks hinnaga konkurentsis püsida. Nii on majade tootja samal ajal ka masinaehitaja.

Enne on seade ja siis toodang, näitab endises Valga EPT kompleksis 25 aastat tegutsenud aktsiaseltsi Ritsu kogemus. Oma insenerid teavad kõige paremini, kuidas ja millist tööprotsessi uue masina abil lihtsustada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paljudes välisriikides pälvis tähelepanu Ritsus loodud palkmajaliin, mis suudab lugeda andmeid otse arhitekti jooniselt. Kaks aastakümmet peamiselt palkmaju tootnud ettevõte teeb viimaseil aastail ka moodulmaju, sest nõudlus kasvab.

"Esimesest päevast sain aru, et on võimalik siin, ääremaal ellu jääda, kui sa teed midagi teistsugust, midagi erilist. Nii me alustasimegi masinate tegemisega, mida tookord, 90. aastate algul polnud saada. Keskeltläbi iga viie aasta järel oleme tulnud välja mingi uue liini ja uue toote või tehnoloogiaga," rääkis AS Ritsu omanik Ants Randmaa.

Puitmajatootjate roll Eesti ekspordis üha kasvab, samas suureneb ka sisetarbimine. Järjest vähem küsitakse tüüpmaju, küll aga enda vajadustest lähtuvaid võtmed-kätte lahendusi.

Et mooduleid saaks näiteks mägedes paika tõsta tehnika abita, hakati Ritsus tegema väikepaneelmaju.

Valgamaal valmistatakse maju või seadmeid ligi neljakümnesse riiki. Suur nõudlus on Aserbaidžaanis ja partnerite seas on ka Iisrael.

"Oleme taas sisenenud Skandinaavia turgudele - Norrasse, Rootsi, seda just elementmajade toel. Samas on endiselt meie tugevad koduturud Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland. Samas on lisandunud Belgia turg ja käesoleval aastal tarnisime esimese maja Uus-Meremaale," selgitas AS Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo, kes on ka Eesti puitmajaliidu asejuht.

Targem ja nõudlikum majaehitaja on kogenud, et lisaks materjali eelistele on näiteks kilpidele soojus- ja viimistlusmaterjalide paigaldamine tsehhis kvaliteetsem, kui teha sama tööd lageda taeva all.

"Samal ajal, kui soojapidavus ja kõik teised näitajad tõusevad, peab kuidagiviisi langema hind. See on juba tööviljakuse küsimus. Ja see ongi, mis on meie sfäär - parem masin, kiirem töö, täpsem töö, vähem vigu, vähem materjali raiskamist," märkis Ritsu omanik Randmaa.

Puit kogub elamuehituses populaarsust kõikjal üle maailma. Eestis on üle saja puitmajatootja.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: