Politoloog: ühise presidendikandidaadi leidmiseks on vaja hirmumomendi tekkimist ({{commentsTotal}})

Erakonnad võivad leida ühise kandidaadi siis, kui neile astub vastu jõuline presidendikandidaat opositsioonist, leiab politoloog ja poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht. Parlamendierakondadel on tema arvates keeruline ühist kandidaati leida ning valitsuserakonnad sunniks tema hinnangul koonduma näiteks tugev EKRE kandidaat.

"Ilmselt on selleks vajalik piisava hirmumomendi tekkimine, et teatud erakonnad suudaksid kokkuleppele jõuda. Potentsiaalne vastaskandidaat peab olema piisavalt tõsiseltvõetav ja hirmutav figuur, et see surve tekiks," ütles Leht "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui EKRE suudab selgelt ja jõuliselt välja tulla ja oma kandidaadile tugeva toetuse tagada, siis võiks olla EKRE kandidaat see, kes sunnib valitsuserakondi ja võib-olla ka Vabaerakonda koonduma," märkis Leht.

Hetkel on endast märku andnud 4 võimalikku kandidaati – Siim Kallas, Jaak Jõerüüt, Marina Kaljurand ja täna Urmas Paet. Keskerakondlane Jüri Ratas ütles, et kolme võimaliku kandidaadi ilmumine toob ühiskonda debati. "Selline debatt ühiskonnas, olgugi et inimesed ei vali presidenti, on väga tervitatav," märkis Ratas.

Kuigi võimalike presidendikandidaatide read täienevad peaaegu iga päev, on koalitsioon lubanud leida erakondade ülese kandidaadi. Opositsioon pole sellele ideele vastu ja ütleb, et nende erakondade meeliskandidaadid selguvad alles suvel. Vaid EKRE suhtub ideesse mõneti kahtlevalt.

EKRE esimees Mart Helme arvab, et nende puhul, kes ennast võimaliku presidendikandidaadina määratlevad, mängib mingil määral rolli isiklik edevus ja ambitsioon. "See näitab ka nõrka närvisüsteemi, sest tugeva närvisüsteemiga inimesed ja erakonnad ei ole veel välja käidud."

Ajakirjanduses on võimalike kandidaatidena nimetatud ka Euroopa Parlamendi liiget Indrek Tarandit, riigikogu esimeest ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestorit, endist õiguskantslerit Allar Jõksi ning EKRE esimeest Mart Helmet. Helme ei kinnita ega lükka ümber oma võimalikku kandideerimist. Riigikogu voorudes kandideerimise ta välistab.

"Meie erakond ei saa oma kandidaati Riigikogus üles panna ilma toetusallkirjadeta. See tähendab, et peaksime minema müts käes kellegi käest teeneid nuruma. Oleme seda meelt, et me väga ei taha neid teeneid nuruma minna," nentis Helme.

EKRE 7-liikmeline fraktsioon oma kandidaati üksi Riigikogus üles seada ei saa, selle jaoks on vaja 21 riigikogulase toetust. Valimiseks on vaja vähemalt 68 häält.

Toimetaja: Merit Maarits



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: