Politoloog: ühise presidendikandidaadi leidmiseks on vaja hirmumomendi tekkimist
Erakonnad võivad leida ühise kandidaadi siis, kui neile astub vastu jõuline presidendikandidaat opositsioonist, leiab politoloog ja poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht. Parlamendierakondadel on tema arvates keeruline ühist kandidaati leida ning valitsuserakonnad sunniks tema hinnangul koonduma näiteks tugev EKRE kandidaat.
"Ilmselt on selleks vajalik piisava hirmumomendi tekkimine, et teatud erakonnad suudaksid kokkuleppele jõuda. Potentsiaalne vastaskandidaat peab olema piisavalt tõsiseltvõetav ja hirmutav figuur, et see surve tekiks," ütles Leht "Aktuaalsele kaamerale".
"Kui EKRE suudab selgelt ja jõuliselt välja tulla ja oma kandidaadile tugeva toetuse tagada, siis võiks olla EKRE kandidaat see, kes sunnib valitsuserakondi ja võib-olla ka Vabaerakonda koonduma," märkis Leht.
Hetkel on endast märku andnud 4 võimalikku kandidaati – Siim Kallas, Jaak Jõerüüt, Marina Kaljurand ja täna Urmas Paet. Keskerakondlane Jüri Ratas ütles, et kolme võimaliku kandidaadi ilmumine toob ühiskonda debati. "Selline debatt ühiskonnas, olgugi et inimesed ei vali presidenti, on väga tervitatav," märkis Ratas.
Kuigi võimalike presidendikandidaatide read täienevad peaaegu iga päev, on koalitsioon lubanud leida erakondade ülese kandidaadi. Opositsioon pole sellele ideele vastu ja ütleb, et nende erakondade meeliskandidaadid selguvad alles suvel. Vaid EKRE suhtub ideesse mõneti kahtlevalt.
EKRE esimees Mart Helme arvab, et nende puhul, kes ennast võimaliku presidendikandidaadina määratlevad, mängib mingil määral rolli isiklik edevus ja ambitsioon. "See näitab ka nõrka närvisüsteemi, sest tugeva närvisüsteemiga inimesed ja erakonnad ei ole veel välja käidud."
Ajakirjanduses on võimalike kandidaatidena nimetatud ka Euroopa Parlamendi liiget Indrek Tarandit, riigikogu esimeest ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestorit, endist õiguskantslerit Allar Jõksi ning EKRE esimeest Mart Helmet. Helme ei kinnita ega lükka ümber oma võimalikku kandideerimist. Riigikogu voorudes kandideerimise ta välistab.
"Meie erakond ei saa oma kandidaati Riigikogus üles panna ilma toetusallkirjadeta. See tähendab, et peaksime minema müts käes kellegi käest teeneid nuruma. Oleme seda meelt, et me väga ei taha neid teeneid nuruma minna," nentis Helme.
EKRE 7-liikmeline fraktsioon oma kandidaati üksi Riigikogus üles seada ei saa, selle jaoks on vaja 21 riigikogulase toetust. Valimiseks on vaja vähemalt 68 häält.
Toimetaja: Merit Maarits