"Välisilm" analüüsis USA presidendikandidaatide välispoliitilisi seisukohti ({{commentsTotal}})

USA presidendivalimistel on alles jäänud viis kandidaati - kolm vabariiklast ja kaks demokraati. Millised on nende välispoliitilised seisukohad ja milline oleks nende juhtimisel Ameerika Ühendriikide roll maailmas? Ja veel täpsemalt, milline on nende suhtumine Euroopasse ja Eestisse, uuris ETV saade "Välisilm".

USA presidendikandidaatidest on selgelt kõige ebatavalisem praegu vabariiklaste erakonna esinumber Donald Trump. Tema kampaania on ootamatu, tema keelekasutus ebatraditsionaalne, tema toetus seletamatu. Kui paljud arvasid, et enam ei suuda ta millegagi üllatada, tuli ta välja ootamatute välispoliitiliste seisukohtadega, näiteks NATO puudutavates küsimustes.

"Me maksame liiga ebaproportsionaalselt palju, seda on liiga palju ja ausalt öeldes on maailm praegu teistsugune, kui siis, kui me selle ideega välja tulime ja kõik kokku tulid," rääkis Trump märtsis.

Samuti pakkus ta välja, et USA ei peaks tagama Jaapani või Lõuna-Korea julgeolekut, kui USA midagi sealt vastu ei saa, mistõttu võiks lubada neile riikidel oma tuumarelva hankida.

Praegune president Barack Obama ütles seepeale kommentaariks, et "nende avalduste autor ei tea palju välispoliitikast või tuumapoliitikast või Korea poolsaarest või maailmast üldse".

Trumpi välispoliitilised vaated on seega lühidalt kokku võttes samuti veidi ootamatud. Vähemasti neile, kes pole Trumpi varem kuulnud.

"Ma veedan enamuse oma päevast otsides välja kõiki välispoliitilisi seisukohti, mis kandidaadid välja öelnud on. Donald Trumpi puhul olen ma otsinud välja isegi tema seisukohad 1980. aastatest. Seega ma tean vist temast kõige enam. Kahjuks," nentis mõttekoja Atlantic Council välispoliitika analüütik Alex Ward.

Wardi sõnul on Trumpi välispoliitilised seisukohad mitte ainult vastuolus kõigega, mida USA vabariiklased on seni uskunud, vaid vastuolus Ameerika Ühendriikide välispoliitikaga alates teisest maailmasõjast.

"Ta on juba aastaid seda öelnud, et ta imestab, miks USA on NATO-s, miks me peaksime oma liitlasi aitama, kui nad meile midagi tagasi ei anna. Sisuliselt peaks kõik teemad olema tema silmis üks-ühele kokkulepped.

Seega - Trumpi silmis peaks USA kasutama oma mõjuvõimu, et saada endale kasulikke kokkuleppeid. Ja lugedes näiteks tema vestlusi ajalehe The New York Times'i ajakirjanikega, on aru saada, et tema jaoks on kõik teemad lahendatavad majanduslikult. Venemaa ülbitseb Ukrainas - lepime Putiniga kokku, et nad ei teeks seda. Hiina näitab muskleid Lõuna-Hiina meres? Ütleme, et enam ei osta nende tooteid, küll nad taganevad.

Trumpi presidendiks saamise oht on tekitanud olukorra, kus Washingtonis toimuvad aeg-ajalt üritused, mis räägivad USA tulevikust ja nende rollist maailmas ja Euroopa riikide esindajad või sõbrad küsivad ekspertidelt murelikult, kas nad peaksid kartma USA rolli vähenemist maailmas.

"Muidugi erinevad kandidaadid ütlevad erinevaid asju, NATO-le on toetus veel olemas. Kuid need negatiivsed vaatenurgad lähtuvad tõenäoliselt avalikkuse arusaamadest ja suhtumisest. Ja seetõttu on neid oluline kuulata. Kui püüda kokku võtta, mida USA avalikkus arvab - tõenäoliselt mitte kõige informeeritumad inimesed, kuid see on see, kuidas nad arvavad asjadest - nad vaatavad seda, mis toimub Euroopas ja ütlevad, et miks peaksime meie Venemaaga kaklema minema. Mis on meie huvi seal? Nad vaatavad Lähis-Ida, seda kuidas šiiidid ja sunniidid üksteist tapavad ja küsivad, miks on see meie probleem. Ja võib-olla on õnnelikud, et nad üksteist tapavad. Ja nad vaatavad Euroopa kaitseküsimust ja NATO-t ning küsivad, miks peaksime meie Euroopat kaitsma, kui Euroopa ei taha ennast kaitsta," selgitas endine USA suursaadik NATO juures, McCain'i instituudi juht Kurt Volker.

Suursaadik Volker ütles need sõnad ühel Kesk- ja Ida-Euroopa riikide koalitsiooni korraldatud üritusel, kus arutati NATO ja Venemaa suhteid. Sellesse koalitsiooni kuulub ka Balti-Ameerika Rahvuskomitee JBANC, mille liige on ka Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides.

Eesti Rahvuskomitee president Marju Rink-Abel suudab üsna lühidalt kokku võtta, kuidas ta suhtub praegusesse presidendikampaaniasse. "Kui hakkame peale vabariiklastega, kes on traditsiooniliselt väga tugevad olnud välispoliitilisel areenil, ma pean ütlema, et ma olen täitsa pettunud," tunnistas ta.

Rink-Abeli sõnul pole Donald Trump ideoloogiliselt vabariiklane, vaid ärimees, Ted Cruz on liiga äärmuslikult parempoolne ja pigem vaatab Ameerika sisse. John Kasich oleks ehk veidi jõulisema välispoliitikaga, aga tal pole lootust võita. Demokraatide poolelt on Bernie Sandersi ideed Rink-Abeli hinnangul nii kulukad, et võtaksid palju ressurssi, mis muidu läheks välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks.

"Nii, et minu enda arvates, ainuke kandidaat, kes järele jääb, kes on üldse, kelle peale saab loota, et ta midagi teeks Ida-Euroopale ja Eestile, Kesk- ja Ida-Euroopale on Hillary Clinton. Tal on tagapõhi, ta oli välisminister ja ta on näidanud ja öelnud, et ta on valmis tegutsema siis, kui vaja on," sõnas Rink-Abel.

Küsimus, milline kandidaat oleks ehk kõige parem Eesti ja Ida-Euroopa seisukohast vaadatuna, on ka see, millega tegeleb Balti-Ameerika rahvuskomitee (JBANC) tegevjuht Karl Altau pea igapäevaselt. Altau ja tema assistent Karoline Kelder on samuti ükshaaval vaadanud läbi kõigi kandidaatide vaatenurgad NATO ja Venemaa suhtes.

Ning jutt läheb ikka selle juurde tagasi, et Trump on teadmata suurus, Cruz ja Kasich oleksid traditsioonilisemalt jõulisema välispoliitika eestkõnelejad, Bernie Sanders hääletas 1990. aastatel NATO laienemise vastu ja Hillary Clinton oleks just see õige, hoolimata sellest, et just tema ajal üritas USA Venemaaga ajada nn tasalülitus- või Reset-poliitikat.

Kes aga oleks Eesti-Läti-Leedu või siis Kesk- ja Ida-Euroopa koalitsiooni meelest kõige parem president meie huvidest lähtudes?

"Ma ütleks, et Ronald Reagan oleks, jah, tagasivaates muidugi. Me tunneme Hillary Clintonit kõige paremini jälle ja me varem rääkisime sellest, kuidas ta vastas väga põhjalikult 2008. kampaania ajal meie küsitlusele. Ja kindlasti tunneb ta meie maid, Eestit, Lätit, Leedut ja meie kogukonna huvisid. Aga eks näeb, seal on palju vahepeal juhtunud poliitikas. Ma ise ei ütleks välja, kes oleks kõige parem või kõige halvem, eks me peame kõikide nendega, või kes iganes sinna ette tuleb, ette jõuab, siis me peame nendega tegelema," vastas Altau.

Ja Altaul on õigus, sest uue presidendiga enam ei loe, kui paljude senaatorite või kongresmenide silmis tuleks Eestit toetada. Kui sisepoliitiliselt tuleb uuel presidendil kongressiga maadelda, et üldse midagi tehtud saada, siis välispoliitiliselt on presidendil väga vabad käed.

"Välispoliitikat tehakse tänapäeval pea eksklusiivselt Valge Maja poolt. Kui me räägime välispoliitikast, siis me peame väga täpselt aru saama, mida poliitikud ja kandidaadid arvavad ja usuvad, sest nemad hakkavad USA välispoliitikat ajama peaaegu ainuisikuliselt," mainis välispoliitika analüütik, mõttekoja Atlantic Council analüütik Alex Ward.

Toimetaja: Laur Viirand



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.