"Välisilm": Euroopal pole Liibüa olukorrast piisavat ülevaadet ({{commentsTotal}})

Lääneriigid on üha rohkem mures olukorra pärast Liibüas ning kaosesse paisatud riigist võib varsti kujuneda peamine marsruut Euroopasse pürgivate migrantide ja põgenike jaoks, vahendas ETV saade "Välisilm".

2011. aasta üleminekuvalitsuse täieliku ebaõnnestumise juures oli suur roll lääneriikidel. Ühelt poolt suudeti õhulöökidega edukalt takistada Liibüa armeel korraldada tsiviilelanike tapatalguid. Teisalt aga jättis Euroopa eri hõimud koostöö ja leppimise otsinguil üksi. Vastasseisust sündis läbikukkunud riik ehk alates 2014. aastast on kaks valitsust. Üks valitseb riigi lääneosas, pealinnas Tripolis ja selle ümbruskonnas - Islamistliku Liibüa Koidiku Allianss. Vastaseks on kolme tugeva hõimu toel kindral Khalifa Haftar, kes valitseb kaubanduspealinnas Benghazis ja selle ümber.

Lääneriigid, eelkõige aga Euroopa Liit kardavad endiselt Süüria stsenaariumi kordumist. Kui Liibüa ülemvõimu pärast võitlevad leerid on üksteisega liiga hõivatud, saab ISIS rahulikult oma mõjujõudu suurendada, haarates kaasa noori ja pakkudes neile väljundit. Ka neile, kes ei jõua üle Vahemere ihaldatud Euroopasse.

"Kui sa lahkud oma riigist, oma külast, regioonist, siis tahad raha teenida. Ja kui sul ei õnnestu Vahemere ületamine, siis oled kerge saak radikaalsetele islamiliikumistele," nentis migratsiooniekspert Thiermo Diagme.

ISIS on jõupositsioonil Sirte linna ümbruses, kus tal on väidetavalt umbes 3000 võitlejat.

Euroopa Liidul on üha suurem huvi Liibüa jaluleaitamiseks - iseasi, kas oma vigu soovitakse tunnistada. Praegu tahetakse lüüa kaks kärbest ühe hoobiga - migratsioonivoo peatamine ja ISIS-e kasvu takistamine.

On kõlanud hinnanguid, et Liibüa rannikul ootab pool miljonit inimest, kes tahavad paadiga Euroopasse jõuda. Märtsis oli esimene hoiatav võrdlusbaas olemas - Itaaliasse saabus 9600 inimest ehk neli korda rohkem kui eelmise aasta märtsis. Eelmise nädala algul ehk samal ajal, kui Euroopa välis- ja kaitseministrid arutasid Liibüa aitamise võimalusi, uppus Vahemerel sadu inimesi, kes lootsid Tobrukist Itaaliasse jõuda.

"Meile teada olevalt lahkus umbes 100-200 inimest Liibüas Tobrukist Itaaliasse. Nende paati juhtinud inimsmugeldajad käskisid neil minna suuremale alusele, kus oli juba sadu inimesi. Ja kui nad seda öösel merel tegid, läks suurem alus ümber. Kõik inimesed, põhimõtteliselt kõik, kes alusel olid, uppusid. Mõned pääsesid. Need, kes ei läinud suuremale alusele, veetsid kolm päeva merel kuni kaubalaev nad päästis ja viis Kreekasse, kus saime neid küsitleda," selgitas ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) pressiesindaja William Spindler.

Et läbikukkunud riigis mingitki lootust pakkuda, vahendas ÜRO veel ühe valitsuse kokkupanekut, millel nimeks rahvusliku ühtsuse valitsus ja mida juhib peaminister Fayez Sarraj. Sellele on pakkunud avalikku toetust nii NATO peasekretär Jens Stoltenberg kui ka äsja Euroopas ringreisil olnud USA president Barack Obama.

"Me jätkame Liibüa rahva ja uue valitsuse toetamist, kui ta proovib julgeolekut tagada üle riigi. Nõustusime, et USA ja Saksamaa püsivad tugevate partneritena terrorismivastases võitluses ja luures. Kasutame kõiki vahendeid, et takistada terroristide reisimist ja rünnakute kavandamist. See sisaldab ka info paremat jagamist meie riikide vahel ja Euroopas," selgitas USA riigipea Saksamaal.

Ainukene häda uue rahvusliku ühtsuse valitsuse toetamises on selles, et tegelikult puudub ülevaade riigis toimuvast ja sellest, kes seda uut institutsiooni toetab. Isegi kui keskpank ja naftakompaniid on nõus asuma uue valitsuse selja taha, on sellest vähe. Vaja on ka kahe vastasleeri tunnustust.

Tripoli islamistlik liikumine võttis oma algse toetuse tagasi ja ka Tobrukis tegutsev parlament ei andnud oma õnnistust ühtsusvalitsusele. Seega on kõik need välismaa riigijuhtide toetusavaldused üksnes poliitiline kõmin, kuna eelkõige peaksid liibüalased ise otsustama, kes riigijuhiks sobib. Liibüa lõunaosa on täielikult kohalike hõimude ja sõjapealike juhtida, kes ei ole üdini lojaalsed ühele või teisele või kolmandale valitsusele.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: