Noorte töömessi korraldaja sõnul on tööandjaid sinna meelitada raske ({{commentsTotal}})

Kui töömess täna pärastlõunal avati, oli noorte huvi tööleidmise vastu väga suur. Seda aga ei saa väita tööandjate kohta – noori ootas messil 12 tööandjat, lisaks mitmed vabatahtlikke otsivad organisatsioonid. Messi ühe korraldaja, Liis Mäeotsa sõnul on mess teist aastat järjest noorte seas väga populaarne, kuid tööandjaid on sinna raske meelitada.

"Selles suhtes on üsna nukker seis, et nagu näha, noori on nii palju, et võiks minna messihalli, aga 10–15 ettevõttega me sinna ei lähe. Põhjendused on kindlasti ka seadusandlikud, et võivad tulla ette takistused seadusandluses, tahetakse pikki tööpäevi, mida noor ei saa seadusandlusest tulenevalt teha." märkis Mäeots "Aktuaalsele kaamerale".

Sotsiaalministeerium on algatanud kavatsuse töölepingu seaduse muutmiseks, mis lõdvendaks alaealistele seatud tööpiiranguid. Eelkõige puudutab see 15–17-aastaseid noori. Kavatsuses käsitletakse näiteks võimalusi pikendada alaealiste tööaega koolivälisel ajal, kaotada üle 12-aastaste puhul kohustus taotleda tööinspektori luba ja muuta alaealistele lubatud tööde loetelu.

Neil tööandjatel aga, kes täna Tallinnast toimunud messist osa võtsid, on ka praeguste piirangute juures noortele tööd pakkuda. "Kuna me pakume oma töötajatele väga paindlikku töögraafikut, siis on meil võimalik nende piirangutega toime tulla ja ühildada noortel nii töö kui koolis käimine," selgitas McDonalds'i turundusjuht Mariliis Mill.

Noored, kes messi külastasid ütlevad, et töö leidmine ei ole tõesti lihtne.

"Ma ütleksin, et see on minu vanuses raske," rääkis 14-aastane Eliisabet

"Mõndadesse kohtadesse otsitakse ikka rohkem neid, kellel on töökogemust olnud, aga kuna ma olen alaealine, nii noor veel, siis mingil määral on ikka raskem," märkis Kaarin.

"Ma olen kolm kuud otsinud, raske on, päris palju tahetakse töökogemust saada enne," nentis Kätlin.

Toimetaja: Merit Maarits



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: