Hvostov "Vabariigi kodanikes": NATO võib osutuda hoopis julgeolekut ohustavaks teguriks ({{commentsTotal}})

"Vabariigi kodanikud" Autor/allikas: ERR

Venemaa ohtu tuleb selgelt teadvustada, ütleb värske kaitseuuringute keskuse raport. Kirjanik ja ajakirjanik Andrei Hvostov nentis, et NATO ei pruugi Eestile olla üldse parim kindlustuspoliis, sest võib osutuda hoopis mingisuguseks julgeolekut ohustavaks teguriks. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et Eestil ei ole kunagi olnud paremat kaitsevõimet kui praegu.

*Ma ei ole üldse õnnelik, et need asjad, millest 20 aastat tagasi rääkisin, hakkavad nüüd tõeks saama.
*Peame praegu kaitsetahet justkui kiirgama igalt poolt – silmast, kõrvast, ninast.
*Kas NATO on parim kindlustuspoliis? See on nagu mingisugune garantii, mis võib osutuda üldse mingisuguseks julgeolekut ohustavaks teguriks.
*Üks asi on kaitsetahe, teine on oskus. 2% raha ei sõdi, ei sõdi ka relvad, sõdivad väljatreenitud inimesed. Kaitsetahe, mis ei ole tagatud reaalsete oskustega, on lihtsalt üks seebimull.
*Putinist tuleb aru saada, millised on tema mõttemustrid. Ma ei ole sellega nõus, et NATO-t ei testita, Türgi näitel NATO-t praegu testitakse.
*Ida-Virumaal pannakse tähele, et sinna eriti ei panustata. Miks eestlased seda ei tee? – sest nad teavad, et see ala läheb varem või hiljem Venemaa kätte.

*Ma ei tea ühtegi poliitikut nendel otsustuspositsioonidel, kelle otsustada on küsimus, kas hakata vastu või mitte – igal juhul hakata.
*Eestil ei ole kunagi olnud paremat kaitsevõimet kui praegu.
*Kaitseuuringute keskuse raport osundab tegelikult sellele, mida ma saame parandada.
*NATO-t ei ole kunagi testitud, sest ta on näidanud end elujõulisena. Meil on olemas logistiline võimekus, aga samal ajal areneb ka olukord meie ümber – see, kuidas Venemaa võib siin lähipiirkonnas tegutseda.
*Ei ole põhjust täna mõelda, nagu meil oleks konkreetne vältimatu oht. Praeguste Venemaa liidrite jaoks ei ole külm sõda lõppenud, huvi ei ole konkreetselt Eesti või Baltimaad, vaid eesmärk on lõhestada Euroopa liitu, Lääne koostööd.
*Senikaua kuni meil ei ole piirilepet, käsitletakse selle puudumist kui piirikonflikti loovat halli keskkonda. Piirilepe ei ole tagatis, et keegi seda sealtpoolt ei ületa, seda ma ei väida.
*Ega ei aita ka see, kui me demoniseerime ja ütleme, et miski on täiesti lootusetu. Ka Eesti riigi pidamine oleks siis täiesti lootusetu.

*Kõige parem oleks, kui me ei peaks oma venekeelselt kogukonnalt seda lojaalsuse küsimust üldse küsima. Nende jaoks ei ole asi nii mustvalge. Narvas on debatt venekeelse elanikkonna kaitsetahte üle silmakirjalik, sest Eesti valitsuse, Tallinna tunnetuslikku kohalolekut on seal nii vähe.

*Sõjalises planeerimises peab ette kujutama tuleviku sõda. Milline on vastase tegevus? Peame aru saama, et Venemaa on seadnud end mitte sõjaväe, vaid kogu riigi ja ühiskonna vastu. Vastane üritab ära kasutada kõik meie lahkhelid.
*Me ei saa venelastelt nende isamaad ära võtta, vaid me peame pakkuma neile topeltidentiteeti, kus ta võib jääda venelaseks, aga on samas lojaalne eesti kodanik.
*Kaitsevägi on hea integratsiooniplatvorm. See integratsiooniprotsess peab küll seal olema suunatud, see ei saa olla juhuslikku laadi. Meil on see kaitseväes väga umbmäärane.
*Rahu ajal oleme kõik patrioodid. Aga sõja ajal – kui paljud kaitseväelased lähevad tule alla?

*Riigikaitse puhul räägime tahtest ja võimekusest. Riigil, kellel puudub tahe vastu hakata, puudub ka õigus iseseisvusele.
*Riiklik poliitika – õpetada venelastele eesti keelt – on õigustatud, sest eesti keelt oskav venekeelne elanik on tunduvalt integreeritum. Keeleoskus on esimene asi, aga teine on inforuum. Kui meie inforuum hakkab jõudma venekeelse elanikkonnani, on keelepoliitika end õigustanud. Kakskeelsus on ilmselgelt pluss ja see on väga paljude kohalike eestlaste silmis pluss.

*See väide, et Eesti kaitsevägi ei hakka vastu, on üllatav. Mina tahaks näha, kes mind keelab?
*Riigikaitsevõime ei ole ainult püssiga sõdimine ja põllul olemine.
*Kui kaitsetahte väljenduseks oleks viilimine teenistusest, siis see ei jookse mööda rahvuslikke eraldusjooni. Ei ole täheldanud kaitseväes üheski grupis suuremat viilimist – on viilijaid, kes on eestlased ja viilijaid, kes on venelased.

*Mind on see kahe keele oskus karjäärialaselt väga aidanud. Läbisaamine, arusaamine on palju lihtsam. Tunnen kaitseväes vähemalt kümmet ohvitseri, kes on ka Ida-Virumaalt pärit ja kes on patrioodid. Ma arvan, et see probleem ei ole tegelikult nii hull.

Toimetaja: Merit Maarits



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: