Riigikontroll: PPA töötab viimase piiri peal, arengukaval puudub osaliselt rahaline kate ({{commentsTotal}})

{{1461742201000 | amCalendar}}

Riigikontrolli hinnangul on politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamine olnud tõhus, tugiteenistujate osakaal on oluliselt vähenenud ning ühendameti avalike teenuste tase ei ole kannatanud, kuid politsei- ja piirivalveameti (PPA) võimekust võib hakata oluliselt mõjutama jätkuv personali vähenemine, mille tulemusel ei suudeta praegust piiripealset taset enam hoida.

Riigikontroll analüüsis, et kui lisaraha palkadeks ei leita, tuleb PPA-l kümne aasta pärast läbi ajada kolmandiku võrra väiksema hulga töötajatega, millega enam ei suudeta niigi viimase piiri peal tegutsevas organisatsioonis taset enam hoida – kusagilt hakkab kärisema.

Kuus aastat tagasi toimus Eesti suurim asutuste ühendamine. Tekkis 6000 töötajaga politsei- ja piirivalveamet. Asutuste ühendamist planeeriti ja valmistati pikalt ette, kuid nagu alati, läks lõpuks kiireks – ühendamistempot survestas ka majanduskriis. Osa plaanitust jäi ühendamise hetkeks tegemata. Nii jätkub ka veel nüüd töö ühendamise eesmärkide täitmiseks.

Taheti vähendada tugiteenistujaid, vähendati kõiki

Ühendasutusena toimiva PPA pidamiselt on riik kõvasti raha kokku hoidnud, eriti just inimeste pealt. Seda aga ühendamise plaanis ei olnud – seaduseelnõu seletuskirjas oli selge sõnaga öeldud, et personalikulude arvel kokkuhoidu ei plaanita.

Enne asutuste ühendamist oli küll plaanis vähendada tugiteenistujate hulka, kuid sooviti neid ümber õpetada või nende palkadest vabanenud raha suunata töötajate palkamiseks põhitegevusse. PPA ongi tugiteenuseid osutavate inimeste arvu edukalt vähendanud – tugiteenistujate arv on perioodil 2008–2015 vähenenud lausa 56%. Samas vähenesid aga ka politseinike, piirivalvurite ning kodakondsus- ja migratsiooniametnike tööjõukulud. Seejuures tuli PPA-l personalikulusid kokku tõmmata märksa enam kui mujal avalikus sektoris.

„Ametit tuleb tunnustada tehtud töö eest organisatsiooni arendamisel. Asutus on läinud efektiivsemaks, kuid vähenenud on ka igapäevaselt PPA põhitegevusega hõivatud inimeste arv,“ võttis riigikontrolör Alar Karis kokku.

Praegu on asutuses tööl umbes 5000 inimest, seda on 1000 võrra vähem kui 2010. aastal. „Isegi PPA suurusega organisatsiooni jaoks on selline vähenemine suur, kuid asutus paistab toimivat, justkui midagi ei oleks muutunud. See tundub võimatu. See ongi peaaegu võimatu. Tegelik personalipuudus ei paista enamasti välja,“ tõdes Karis.

Prognoos: kümne aasta pärast 1700 inimest vähem

Suure voolavuse jätkudes suureneb kümne aasta perspektiivis oluliselt PPA töötajate keskmine vanus ja pensionile minejate arv. Kui PPA-sse tööle minejate (sh Sisekaitseakadeemia lõpetamise järel) ja PPA-st ise lahkujate arv jääb viimaste aastate keskmisele tasemele, siis ainuüksi pensionile minejate arvu prognoositav iga-aastane kasv tähendab, et aastaks 2025 on PPA-s töötajaid 30% ehk üle 1700 inimese vähem kui praegu.

„Otse välja öeldes tähendab see, et PPA ei suuda tulevikus enam neile pandud ülesandeid täita. See on probleem, millega tuleb tegelda kohe,“ rõhutas riigikontrolör.

PPA ühendamisel on vastupidi plaanitule saavutatud rahaliselt suurim kokkuhoid tööjõukuludelt, mis olid ka möödunud aastal PPA-s ligi 8% väiksemad kui kolmel ühendatud asutusel 2008. aastal kokku. See on olnud võimalik töötajate arvu olulise vähenemise tõttu.

Kolme asutuse ühendamisest loodetud kokkuhoid kinnisvarakuludelt, tehnika soetamiselt ja haldamiselt saavutati osaliselt.

Auditi käigus hinnatud PPA avalike teenuste tase on perioodil 2009–2015 püsinud kas sama või paranenud. Järjepidevate näitajate puudumise tõttu ei olnud võimalik hinnata PPA teenuste kvaliteeti ja mõju tervikuna, vaid tuli piirduda üksikute teenuseid iseloomustavate näitajate hindamisega.

Tehniliste jm abivahendite kasutuse kasvu tõttu on kõige enam paranenud varasemad piirivalveteenused, mere- ja maismaapiiri valvamine.

Arengukava on ilus, kuid viiendik kattest jääb puudu

Vabariigi Valitsus kinnitas möödunud aasta veebruaris „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (STAK), mis on oluline samm edasi valdkonna strateegilisel juhtimisel, kuid arengukava on vähemalt viiendiku ulatuses (ligi 400 miljonit eurot) rahalise katteta, tuvastas riigikontroll.

Kuna STAK-is ei ole tegevused prioriseeritud, jäi riigikontrollile ebaselgeks, mis jääb rahapuudusel tegemata ja mis viiakse ellu. Samuti ei ole STAK-is analüüsitud, milline on arengukava vähemas mahus rakendamise mõju eesmärkide elluviimisele ja siseturvalisusele laiemalt.

Seetõttu soovitaski riigikontroll esmalt analüüsida, mis jääb tegemata ja mis on selle mõju siseturvalisusele laiemalt, kui siseturvalisuse arengukava 2015–2020 elluviimiseks lisaraha ei saada.

Samuti soovitas riigikontroll tagada politsei- ja piirivalveameti ülesannete täitmiseks vajalik töötajate arv, hoides selleks Sisekaitseakadeemia koolitusmahu piisavana, soodustades mujalt PPA-sse tööle asumist, ning mis kõige olulisem, motiveerides just nooremaid inimesi kauemaks PPA-sse tööle jääma.

Valitsus peaks fikseerima soovitud palgataseme

Riigikontroll soovitas ka valitsusel kujundada seisukoha PPA keskmise töötasu soovitud taseme kohta ning valmistada ette konkreetsed sammud soovitud palgataseme saavutamiseks.

Auditi eesmärk oli hinnata PPA reformide juhtimise ja elluviimise tulemuslikkust, reformide mõju PPA teenuste kvaliteedinäitajatele ning seda, kas reformid on loonud eelduse teenuste taseme säilitamiseks või parandamiseks tulevikus.

Auditis keskenduti PPA moodustamise ettevalmistusele ja sellele järgnenud perioodile kuni aastani 2015.

PPA: oleme tähelepanekutega nõus

PPA nõustus üldiselt enamiku riigikontrolli soovitustega. Amet kinnitas, et teeb jätkuvalt jõupingutusi, et parandada politseiametnike palgatingimusi, eriti neil, kes töötavad madalamatel palgaastmetel.

PPA senine karjäärisüsteem ei ole soodustanud horisontaalse karjääri võimalusi ning roteerumist erinevate valdkondade vahel. Praeguseks on asutud koos Sisekaitseakadeemiaga välja töötama uut haridusmudelit, kus on arvestatud ka horisontaalse karjääri vajadust ja roteerumist. Uus süsteem tähendab täiendusõppe mooduleid, mille läbimisel saaks kandideerida ametikohale teises valdkonnas.

Siseministeerium: palgatasemeid fikseerida pole mõistlik

Siseministeerium vastas riigikontrollile, et paljude teemadega, mille kohta riigikontroll tegi soovituse, juba tegeletakse ning teemad, mis nõuavad lisaraha, sõltuvad riigieelarve lisarahastusest.

Siseministeeriumi valitsemisala personalistrateegias on mitmeid töötajate hoidmist, väärtustamist ja rahulolu suurendavaid tegevusi, näiteks paindlikud töötingimused, tervist toetav töökeskkond ja roteerumine.

Siseministeerium nõustus, et PPA töötajate palgatingimuste parendamiseks töötajate arvu enam vähendada ei saa ning kõik sisemised võimalused on ammendunud. Kuna raha eraldamine riigieelarvest valitsemisala eelarvesse sõltub aga riigi võimalustest, ei ole ministri arvates mõistlik fikseerida konkreetseid palgatasemeid, sest valitsusel ei pruugi olla võimekust kokkulepet täita.

Siseministeerium analüüsib pidevalt võimalusi vabastada politsei selliste ülesannete täitmisest, mis ei ole PPA põhiülesanded ning mida saaksid täita teised riigiasutused, kohalikud omavalitsused või erasektor. Näiteks on justiitsministeeriumile esitatud ettepanekud süüteomenetluse lihtsustamiseks. Samuti on alustatud üldkasuliku töö korraldamise üleandmist kriminaalhooldussüsteemile. Vähem tähtsate õigusrikkumiste puhul soovib siseministeerium suurendada mõjutusvahendina hoiatuste ja hoiatustrahvide rolli.

Siseministeeriumi arvates on siseturvalisuse arengukava eesmärk suurendada igaühe panust turvalisusse ning vähendada survet sellele, et PPA reageerimisvõimekus peab kasvama.

Toimetaja: Merilin Pärli



Lunavararünnak.Lunavararünnak.
Maailmas levib ulatuslik lunavararünnak

Mitmed suurfirmad üle maailma on teatanud lunarahanõudega küberrünnakust, alguses levis viirus Euroopas, kuid juba on teateid ka USA ettevõtetest. RIA andmetel ei ole Eestit rünne esialgu tabanud.

Uuendatud: 21:11 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics