Põlvamaal toimus esimene haldusreformi rahvakoosolek ({{commentsTotal}})

Põlvamaal on haldusreform jõudnud punkti kus piltlikult öeldes räägivad kõik kõigiga korraga läbi. Samas pole aga maakonnas toimunud ühtegi avalikku arutelu, kus ka tavakodanikud saaksid sõna sekka öelda. Et seda muuta, on kogukonnad üle maakonna kutsunud kokku rahvakoosolekud "Kuhu edasi?", millest esimene toimuski eile Mikitamäel.

Möödunud aastal paistis Mikitamäe silma kurioosse juhtumiga, mil volikogu tegi ühinemisettepaneku naabervallale Värskale, kuid pärast läbirääkimiste edukat lõpetamist lükkas lepingu tagasi. Nüüd on saadud aru, et ebaõnnestumise üheks põhjuseks võis olla kogukonna kõrvalejätmine aruteludelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mulle tundub, et põhiline viga on olnud selles, et kogu see valdade ühinemise teema on jäänud volikogude ja suletud komisjonide tasemele, kus on küll hästi targad inimesed ja spetsialistid kohal, aga kogukonnad ja sellised tavalised inimesed, kes tegelikult nendest teenustest elavad nemad on jäänud kõrvale," ütles algatuse "Kuhu edasi?" üks eestvedajatest ja Mikitamäe Kooli hoolekogu esimees Igor Taro

Et sellist viga edaspidi vältida toimuski eile Mikitamäel esimene "Kuhu edasi?" rahvakoosolek poolesaja inimese osavõtul. Ühiselt arutati küsimuste üle nagu mis peaks tuleviku omavalitsuses olema, et seal ka edaspidi elada, või et sinna elama kolida - näiteks nagu peab plaani praegu Räpinas elav Imre Raudsepp.

"Noortel inimestel on kindlasti tähtis, et tööd oleks, et ettevõtlust maapiirkondades kuidagi soodustatakse äkki, et lastel oleks koolis käia, et ei peaks väga kaugele viima neid, siis päästeteenistus võiks olla lähemal," ütles tulevane Mikitamäe elanik Imre Raudsepp.

Karisilla küla elanik Elli Lepasild soovib, et olemas oleks kõik teenused ja säiliks töökoht ja et maal oleks hea elada.

Aga arutelu punkte oli teisigi. "Põhiküsimus on tegelikult see, miks on omavalitsus mulle tähtis, et mis teenuseid ma sealt tegelikult saan, kuidas see valdade ühinemine tegelikult mõjutab ja mida see tegelikult üldse ei mõjuta," ütles Igor Taro veel.

Sellised kogukondade kokkukutsutud rahvakoosolekud toimuvad lähiajal ka teistes Põlvamaa omavaltisustes.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: