Hanso: üksikasjad Visegradi üksuste saabumise asjus arutatakse läbi lähikuudel ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et plaanib Visegradi riikide kaitseministritega arutada nende üksuste saabumist Balti riikidesse lähikuudel.

"Visegradi riikide plaan tuua oma maaväe allüksused Eestisse, Lätisse ja Leetu on kindel märk NATO liitlaste ühtsusest ja meie ühiste julgeolekuväljakutsete mõistmisest. Ma kohtun lähikuudel Visegradi kaitseministritega ja siis räägime üksikasjad täpsemalt läbi," ütles Hanso ERR-i uudisteportaalile.

Hanso märkis, et kõige tihedam on seni olnud Eesti sõjaline koostöö Poolaga. "Poola õhuväe ja maaväe üksused osalevad järgmisel nädalal algaval suurõppusel Kevadtorm. Sel suvel kavatseb Poola saata Eestisse ka soomukitel jalaväekompanii," sõnas Hanso.

"Kaitseministeerium töötab iga päev eesmärgiga suurendada liitlaste kohalolekut Eestis ja räägib läbi erinevate NATO liitlasriikidega ning pingutab kõvasti üksuste väljaõppevõimaluste tagamiseks Eestis. Tänavu suvel peetaval NATO Varssavi tippkohtumiselt ootame liitlaste veelgi suuremat tähelepanu meie piirkonna julgeolekuohtudele," kommenteeris kaitseminister.

Välisminister Marina Kaljurand lisas, et Visegradi riikide põhimõtteline valmisolek panustada Balti regiooni julgeolekusse on oluline initsiatiiv.

"See on järjekordne märk alliansi ühtsusest ning solidaarsusest liitlaste vahel NATO Varssavi tippkohtumise eel," ütles Kaljurand.

Ungari välisminister Peter Szijjarto teatas hiljuti, et Visegradi riigid jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt iga riik saadab alates 2017. aastast NATO kohaloleku suurendamise meetmete raames Baltimaadesse oma üksused.

Kokkuleppe kohaselt saadetakse Visegrádi riikide üksused Balti riikidesse rotatsiooni korras kolmeks kuuks, ütles Szijjarto pärast eelmisel nädalal Jurmalas toimunud Baltimaade, Skandinaavia riikide ja Visegradi Neliku välisministrite kohtumist. Minister lisas, et korraga saadetakse Baltimaadesse 150 sõdurit igast riigist.

NATO Varssavi tippkohtumine toimub juuli alguses.

Visegradi riikide hulka kuuluvad Ungari, Tšehhi, Poola ja Slovakkia.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: