Internetikaubandusega kaasnevad pettused ka Eesti portaalide vahendusel ({{commentsTotal}})

Populaarsust koguv internetikaubandus tähendab, et sagenevad ka pettused. Ühest küljest on Eestis probleeme välismaiste veebilehtedega, kust on võimalik tellida ning teisest küljest esineb palju probleeme ka Eesti portaalidega, kes ei suuda kontrollida müüjaid, kes ennast nende lehtedel tooteid või teenuseid müüvad.

Alles eelmisel nädalal hoiatas tarbijakaitseamet inimesi internetis müüdava imetoote eest, milleks on Hallu Forte labajalgade deformeerimist parandav seade. Toodet ostes lubatakse tarbijale raha tagasi, kui toode ei mõju. See aga üldjuhul juhtubki - toode ei mõju, raha aga tagasi saada ei õnnestu. Selliseid imetooteid, olgu need siis salendavad, kiilaspäisust ravivad või midagi muud, leidub internetis palju. Ja nende müügi taga ei ole üldjuhul ühekordsed petturid.

"Kui me surfame internetis ja näeme reklaame ja näeme näiteks kiilanemisevastaseid vahendeid ja jõuame nendesse saitidesse, kus meile järjest räägitakse, kuidas see ikkagi aitab kõikide hädade vastu, siis kui me hakkame sealt kaevama, siis me leiame sealt, siis me leiame sealt rahvusvahelise kriminaalse ärivõrgustiku," ütles tehnoloogiaekspert Peeter Marvet.

Probleeme ei esine aga ainult välismaa veebilehtedelt ostetavate imetoodetega. Eestis on lugematul hulgal portaale, kes vahendavad väga erinevat kaupa. Tarbijakaitseamet ja politsei saavad nende puhul kõige rohkem kaebusi selle kohta, et inimene ei saa kaupa kätte ning raha ei tagastata. Täna Tallinnas toimunud pettuste ennetamise paneeldiskussioonil arutleti aga ka selle üle, et portaalid peaksid ise rohkem kontrollima neid, kelle tooteid või teenuseid nad vahendavad.

"Mul on hea meel, et vähemalt osad portaalid on asunud usaldusväärsuse nimel palju ära tegema, luues siin võimalikke turvatud maksekeskkondi või autentides neid müüjaid, kes nende portaalis tegutsevad," kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Samas leidub endiselt väheturvatud keskkondi, kus petturid saavad vabalt tegutseda. Olukorda kommenteeris Põhja prefekt Kristian Jaani.

"Süütegu on alati hästi kallis riigi jaoks, see on väga keeruline, inimese jaoks kinldasti keeruline. Paraku neid süüteguseid kindlasti pannakse toime aasta jooksul päris palju, üle 2000 süüteo samas, mida me võime kõik kvalifitseerida sellsie üldise nimetsuega nagu petta saamine või kelmus ja kahju üle kolme miljoni euro ja eesmärk on see, et me ei peaks neid asju menetlema ja see, et me ei menetleks neid, see on ka see, et inimeste teadlikkus kasvab, kuidas ise ära hoida seda, et ta ei satuks ohvriks," ütles Põhja prefekt Kristian Jaani.

Praegu ongi käimas politsei- ja piirivalveameti ning tarbijakaitseameti ühine teavituskampaania "Ära lase ennast pügada", millega soovi tõsta inimeste teadlikkust erinevatest petuskeemidest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.