Internetikaubandusega kaasnevad pettused ka Eesti portaalide vahendusel ({{commentsTotal}})

Populaarsust koguv internetikaubandus tähendab, et sagenevad ka pettused. Ühest küljest on Eestis probleeme välismaiste veebilehtedega, kust on võimalik tellida ning teisest küljest esineb palju probleeme ka Eesti portaalidega, kes ei suuda kontrollida müüjaid, kes ennast nende lehtedel tooteid või teenuseid müüvad.

Alles eelmisel nädalal hoiatas tarbijakaitseamet inimesi internetis müüdava imetoote eest, milleks on Hallu Forte labajalgade deformeerimist parandav seade. Toodet ostes lubatakse tarbijale raha tagasi, kui toode ei mõju. See aga üldjuhul juhtubki - toode ei mõju, raha aga tagasi saada ei õnnestu. Selliseid imetooteid, olgu need siis salendavad, kiilaspäisust ravivad või midagi muud, leidub internetis palju. Ja nende müügi taga ei ole üldjuhul ühekordsed petturid.

"Kui me surfame internetis ja näeme reklaame ja näeme näiteks kiilanemisevastaseid vahendeid ja jõuame nendesse saitidesse, kus meile järjest räägitakse, kuidas see ikkagi aitab kõikide hädade vastu, siis kui me hakkame sealt kaevama, siis me leiame sealt, siis me leiame sealt rahvusvahelise kriminaalse ärivõrgustiku," ütles tehnoloogiaekspert Peeter Marvet.

Probleeme ei esine aga ainult välismaa veebilehtedelt ostetavate imetoodetega. Eestis on lugematul hulgal portaale, kes vahendavad väga erinevat kaupa. Tarbijakaitseamet ja politsei saavad nende puhul kõige rohkem kaebusi selle kohta, et inimene ei saa kaupa kätte ning raha ei tagastata. Täna Tallinnas toimunud pettuste ennetamise paneeldiskussioonil arutleti aga ka selle üle, et portaalid peaksid ise rohkem kontrollima neid, kelle tooteid või teenuseid nad vahendavad.

"Mul on hea meel, et vähemalt osad portaalid on asunud usaldusväärsuse nimel palju ära tegema, luues siin võimalikke turvatud maksekeskkondi või autentides neid müüjaid, kes nende portaalis tegutsevad," kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Samas leidub endiselt väheturvatud keskkondi, kus petturid saavad vabalt tegutseda. Olukorda kommenteeris Põhja prefekt Kristian Jaani.

"Süütegu on alati hästi kallis riigi jaoks, see on väga keeruline, inimese jaoks kinldasti keeruline. Paraku neid süüteguseid kindlasti pannakse toime aasta jooksul päris palju, üle 2000 süüteo samas, mida me võime kõik kvalifitseerida sellsie üldise nimetsuega nagu petta saamine või kelmus ja kahju üle kolme miljoni euro ja eesmärk on see, et me ei peaks neid asju menetlema ja see, et me ei menetleks neid, see on ka see, et inimeste teadlikkus kasvab, kuidas ise ära hoida seda, et ta ei satuks ohvriks," ütles Põhja prefekt Kristian Jaani.

Praegu ongi käimas politsei- ja piirivalveameti ning tarbijakaitseameti ühine teavituskampaania "Ära lase ennast pügada", millega soovi tõsta inimeste teadlikkust erinevatest petuskeemidest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: