Pevkur valiks PPA koosseisu suurendamise asemel palgatõusu ({{commentsTotal}})

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et kui tal oleks valida, kas suurendada politsei- ja piirivalveameti (PPA) koosseisu või tõsta palku, siis ta valiks palgatõusu. Samuti viskas Pevkur õhku mõtte, et tulevikus sarnaselt riigikaitsekuludele kehtestada siseturvalisusele fikseeritud kulud.

"Kui vaadata seda, mis meid ees ootab, siis see on palju suurem väljakutse ja siin olen ma korduvalt varem öelnud, et ma ei näe ruumi enam politsei- ja piirivalveameti õhemaks lihvimisel. Meie ülesanne mitte ainult valitsuses, vaid ka parlamendis on tagada see, et PPA rahastus oleks piisav selleks, et ei peaks enam midagi vähendama," ütles Pevkur "Aktuaalsele kaamerale."

Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et tema alluvate palk on muu avaliku sektori töötajatega võrreldes alates 2008. aastast rohkem langenud ning kriisist välja tulles vähem tõusnud. Noori on raskem tööle meelitada eripensioni kui väärika töötasuga.

"PPA eelarve on jäänud maha. Ma arvan, et kui patrullpolitseiniku palk algaks 1500 eurost, siis oleks töötasu, millega oleks võimalik inimesi tööle võtta," ütles Vaher.

Vaher täpsustas, et praegu on palganumber umbes 1100-1200 eurot.

"Kui meil on võimalik kasvada, siis loomulikult me seda eelistame. Samas, kui on valida palgatõusu ja kasvu vahel, siis ma eelistan pigem inimestele paremat palka selleks, et neid rohkem motiveerida," ütles Pevkur.

Pevkur kommenteeris, et viimased aastad on olnud võimalus siseturvalisuse valdkonda eelisarendada. "Me liigume sinna poole, et palgad tõuseksid. Teisest küljest me peame arvestama seda palju maksumaksjal võimalusi on," märkis minister.

Pevkur tunnistas PPA-s ja ka teistes siseturvalisuse valdkonna sektorites on olnud tõepoolest rahapuudus.

"Seda saab laias laastus jagada neljaks. On personalivahendite küsimus, IT-valdkonna küsimus ja kinnisvara ning transportvara küsimused. /.../ Kui need neli suurt tükki moodustavad siseturvalisuses suurusjärgus 50-60 miljonit eurot aastas puudujääki, siis on selge, et lühikese perspektiiviga seda ei lahenda," nentis ta.

"Tuleb vaadata kaugemale ja sellepärast ka mõte, et lisaks kahele protsendile sõjalisele riigikaitsele lepiks üldiselt kokku, et me oleme rohkem edaspidi valmis arendama siseturvalisust ja seeläbi tuleb vaadata palju maksumaksjal selleks võimalusi on," pakkus Pevkur välja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: