Mart Helme: riigikogus üritatakse vormistada presidendivalimisteks kartellikokkulepet ({{commentsTotal}})

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles "Ringvaates", et riigikogus üritatakse vormistada kartellikokkulepet tema võimaliku presidendiks kandideerimise vastu. Helme kordas oma poja Martin Helme veendumust, et Eesti president peaks olema eestlane ja seadis kahtluse alla samuti võimaliku presidendikandidaadi Marina Kaljuranna päritolu.

"Kui me vaatame seda missugust kolli püütakse minust ja minu erakonnast teha, siis see on väga selgelt sihitud sellele, et püüda ära vormistada kartellikokkulepe riigikogus," ütles Helme.

Ta viitas sellele, et EKRE-st rääkides on väidetud, et erakond tegeleb inimeste hirmutamise ja lõhestamisega. Tema sõnul see nii aga ei ole. "Hirmutavad hoopis peavoolupoliitikud. /.../ Meie lihtsalt reageerime tõsiasjadele," ütles Helme.

Helme lubas kandideerida presidendiks, kui presidendivalimised lähevad riigikogust valijameeste kogusse.

Helme kordas oma poja, EKRE aseesimehe Martin Helme mõtet, et Eesti presidendiks peab olema eestlane ja seadis kahtluse alla Marina Kaljuranna sobivuse presidendiks.

"Ratsionaalselt peab Eesti kui rahvusriigi president olema eestlane. Ja me ei saa rääkida siin sellest, et me keelaksime sünnijärgse Eesti kodaniku kandideerimise. Kusjuures ma ei ole väga kindel, kuidas selle sünnijärgsusena on antud daami (Helme viitab Marina Kaljurannale - toim.) puhul, sest tema vanavanemad olid NKVD agendid, kapos üle kuulatud, protokollid on olemas ja minu andmetel ei olnud Eesti kodanikud," ütles Helme.

"Marina Kaljurand on väljendanud meie ees riigikogus esinedes väga kahtlase väärtusega seisukohti, mis puudutavad okupatsiooni, okupatsioonikahjude nõudmist. Tema suust ei tulnud välja sõna, et 5,2 protsenti Eesti territooriumist on endiselt okupeeritud Venemaa poolt," lisas Helme.

"Me oleme sügavalt veendunud, et ainult meie rahvuse esindaja peab olema see, kes lahendab neid keerulisi küsimusi, mis on seotud uusimmigrantidega, mis on seotud Nõukogude immigrantidega, meie majandusprobleemidega jne," selgitas ta.

Helme arvates Eesti kodanik, kes on venelane Eesti presidendiks ei sobi. "Nad ei ole viletsamad, aga meie erakond esindab rahvuslikke vaateid ja eelkõige eestlasi," sõnas Helme.

"Kui näiteks meil oleks mõni Vene erakond, mis ütleks, et nende arvates peaks olema just venelane Eesti president, me ei heidaks neile seda ette," lisas Helme.
Helme sõnul usub ta, et ta leiab venelastega Eestis paremini ühise keele kui nii mõnigi venelane.

Saatejuht Marko Reikop küsis Helmelt, kas EKRE-le meeldib, et neid seostatatkse natsiideoloogiaga. Helme vastas, et see ei vasta tõele ning natsiideoloogia on EKRE-le absoluutselt võõras.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: