Kohtla-Järvel lõppes kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ({{commentsTotal}})

Kohtla-Järvel lõppes seitse aastat väldanud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, mis läks maksma 45 miljonit eurot. 60 000 Kohtla-Järve, Jõhvi linna ning nendega piirnevate valdade elanikku said puhta joogivee.

Renoveerimisööde käigus korrastas osaühing Järve Biopuhastus poolteistsada kilomeetrit torustikke, uuendas kakskümmend kuut puurkaev-pumplat, nelja survetõstepumplat, nelja reservuaarikompleksi ning rajas kaks veetöötlusjaama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Veel 3 aastat tagasi me saime massiliselt kaebusi elanike poolt, iseäranis Kohtla-Järve ja Ahtme linnaosas joogivee kvaliteedi suhtes. Pärast Ahtme veetöötlusjaama käikulaskmist juba tükk aega ei ole mina näinud ühtegi kaebust," ütles OÜ Järve Biopuhastus juhataja Vladislav Karzanov.

Uued vee- ja kanalisatsitorustikud ehitati Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis ja Püssis ja tänapäevastati Vasavere veehaaret. Loodi veelekete jälgimise ja veetorustike läbipesu süsteem.

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et terves linnas on vee kvaliteet tagatud.

"Viimase aasta jooksul mitte ühtegi küsimust, mitte ühtegi probleemi vee kvaliteediga meie linnas," ütles Solovjov.

Jõhvi elanik Avo Kiir ei mõista, miks inimesed üldse pudelivett ostavad. "Ma ei tea, miks üldse inimesed lähevad vett ostma, pudelivett poest. Sest hinnalt on see tohutu vahe ju. See on ju suur rumalus. Muidu hoiavad küll kokku ja oma sente loetakse. Tegin isegi kontrolli, kvaliteedilt on kraanivesi parem kui paljud pudeliveed," ütles jõhvilane.

"Põhimõtteliselt on Jõhvi ju välja ehitatud nende projektide käigus ka reovee kanalisatsioon kõikidele Jõhvi elanikele, isegi erasektoris on tagatud liitumispunktid. Keskkonnale on sellest ka suur kasu," lisas Jõhvi vallavalitsuse majandusspetsialist Aivo Tamm.

Taristu väljaehitamine ja renoveerimine läks maksma 45 miljonit eurot, millest kolmkümmend miljonit saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetusena Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: