Töötervishoiu arst: evolutsiooni suurim viga on tooli leiutamine ({{commentsTotal}})

Seattle'i töötajad 1954. aastal.
Seattle'i töötajad 1954. aastal. Autor/allikas: Seattle'i munitsipaalarhiiv/Creative Commons

40 protsenti tööandjatest ei suuna oma töötajaid tervisekontrolli. Kõigil töökohtadel esineb aga riske, mida taolised kontrollid aitaks maandada enne kui inimene päriselt haigeks jääb või viga saab, seetõttu tuleks töökoha mugavamaks ja tervislikumaks tegemisele erilist tähelepanu suunata, selgitas doktor Toomas Põld tööohutuse ja -tervishoiu päeval.

Töötervishoiu ja -ohutuse seadust võib küll Põllu sõnul tõlgendada nii, et kõigile ei ole tervisekontroll kohustuslik, kuid tegelikult oleks oluline näha, et lisaks töötaja tervislikule läbivaatamisele hindab arst töökohal olevaid riske.

"Ei ole töökohta, kus riske ei oleks," sõnas Põllu Vikerraadio hommikuprogrammis ja lisas, et kui riskid on kaardistatud, saab arst aidata esmalt suuremate riskide maandamist. Nii saab tervist säästa ja töötaja on toimekam.

Põld paneb südamele, et perearsti juurde minnes saab küll kindlasti abi näiteks põlve- või seljavalu puhul, kuid enamasti ei oska perearst hinnata, millised töökoha tegurid häda võivad tekitada. Kuna perearstid on ülekoormatud, soovitab Põllu just spetsiaalse töötervishoiu arsti poole pöörduda.

"Ärge hoidke selle pealt raha kokku," manitses Põllu tööandjaid. Üks tervisekontroll kahe või kolme aasta järelt maksab töötaja kohta umbes 40 kuni 50 eurot. Põllu sõnul on uuringud näidanud, et üks euro, mis investeeritakse töötervishoidu, toob ettevõttele mitu eurot tagasi, mistõttu võiks ettevõtjad selle investeeringu kindlasti kulutustesse planeerida.

Kuid sama kandev roll on töötajal endal: tal on ka alati õigus küsida, miks teda ei ole arsti juurde suunatud. "Siin on kahepoolne töö: ühelt poolt saab tööandja [töötingimusi] paremaks teha, teiselt poolt saab ka töötaja ise," märkis Põllu, kelle hinnangul ei ole Eesti ettevõtluskeskkond veel päris Euroopa kolleegidega sarnaselt agar töötervishoiu arendaja.

Tehke töökoht mugavaks

Doktori sõnul märkab ta tihti, et inimesed, kes töötavad laua või leti taga, ei oska oma töökohta endale mugavaks teha. Tähtis on anda koormust seljalihastele. Ergonoomiline tool seda alti ei võimalda, kuid näiteks tund aega suurel pallil istumine pakuks lihastele uutmoodi pinget. Põllu sõnul annab keha ka ise tunda, mil tal ebamugav on, ja seda tasuks kuulata.

"Kõige suurem viga, mis on evolutsiooni käigus tehtud on see, et on välja mõeldud tool. Istumisasend on füsioloogiliselt inimesele vastuvõtmatu," ütles Põllu. Ta kirjeldas, et ehituse poolest on inimkeha mõeldud eelkõige kõndimiseks, seismiseks, kükitamiseks või neljakäpukil käimiseks, kuid mitte istumiseks.

"Koormus, mis [istudes] lülisambale läheb, on päris suur, see on seda raksem, mida raskem on inimene," kirjeldas Põllu. Arstide rõõmuks küsivadki töötajad, kes kontrolli tulevad, üha enam, kas arst saaks tööandjale soovitada muudetava kõrgusega laua soetamist.

Kontrolli minekut ei tohiks karta ega oma hädasid arsti eest varjata. "On inimesi, kes püüavad haigust varjata, sest kardavad, et neid vallandatakse," tõdes Põllu. Tema sõnul on aga siin koht ettevõttega läbirääkimisteks: võib-olla tõesti ei sobi töötaja ka ealiste iseärasuste tõttu oma ametipostile, kuid piisava planeerimisega võiks tema seni kogutud teadmisi samas ettevõttes mõnel muul ametikohal kasutada.

Täna on üleilmne tööohutuse ja töötervishoiu päev, lisaks alustatakse üle Euroopa kampaaniat "Tervislikud töökohad sõltumata east".

Toomas Põllu rääkis töötervishoiust ka "Terevisioonis":

Toimetaja: Greete Palmiste



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: