Sester: riigikulud kasvavad kui pärmitaigen, kuid viimaks nõustutakse kärbetega
2017. aastal ei ole oodata ühtegi maksutõusu, samal ajal aga kasvavad kulud tasapisi igal aastal. Majanduse elavdamiseks on valitsus võtnud sihiks toetada inimeste aktiivsemat osalemist, aga ka riigi õhemaks muutmist, selgitas rahandusminister Sven Sester.
Rohkem raha investeeringuteks peaks kätte jääma mikro- ja väikeettevõtetele, elutingimuste parandamiseks ka kodanikele, rääkis Sester "Terevisioonis".
Väikeettevõtluse toetuseks tõuseb hüppeliselt käibemaksu piirmäär, mille võrra saavad ettevõtjad varasemaga võrreldes üle jäänud raha kasutada investeerimiseks ja arenemiseks.
Sarnaselt peaks inimeste majanduslikku olukorda toetama näiteks suurenev lapsetoetus või tulumaksuvaba summa suurenemine.
Samal ajal kinnitas valitsus mitmed suured ehitus- ja arendusprojektid nagu 2018. aastal alguse saav Tallinn-Tartu maantee ehitamine ja riigipiiri rajamine - kõik need ja eelmainitud meetmed on eelarves kulude all.
Kulud tuleb aga tuludega tasakaalu saada. "Olen rahandusministrina konservatiivne," vastas Sester "Terevisioonis" küsimusele, kuivõrd valitsus on arvestanud üha ebastabiilsema maailmamajandusega ja võimalusega, et plaanitavad tuluallikad poliitiliste erimeelsuste tõttu vastu võtmata jäävad.
Nii nagu kukkus läbi trahvimäärade suurendamise katse, võib sama juhtuda ka näiteks raskeveokite teekasutusmaksuga. Ministri sõnul ei saa aga valitsusele ette heita liigset optimistlikkust. Raskeveokite maksu arvas Sester 2017. aasta riigieelarvest välja, sest selles osas ei ole veel kõigi osapooltega ühe laua taha istutud ja seega ei ole kindlust muudatuse kehtestamisel.
Samuti on minister enda sõnul näinud palju vaeva, et teha kolleegidele selgeks, et riiki tuleb teha õhemaks ja majandamiskulusid kärpida. "Riigikulud on nagu pärmitaigen - igal aastal vaikselt kasvavad," sõnas ta. Nüüd on valitsusliikmed jõudnud kokkuleppele, et teiste riikidega konkurentsis püsida, tuleb süsteemi korrigeerida.
Päästjad, kiirabi ja haridus pääsesid kärpekavast
Riigikontroll on aga kritiseerinud, et valitsuse senised kärpekavad on viinud sisejulgeoleku nõrgestamiseni. PPA-st on halvenenud töötingimuste tõttu lahkunud tuhat inimest, mis tähendab, et näeme tänavatel vähem patrulle, väheneb kuritegude avastamise ja lahendamise jõudlus.
Sester kinnitas, et seekordsest kärpekavast jäeti selgelt välja kõik, mis puudutab julgeolekut ja haridust, mistõttu ei ole nende valdkondade nõrgenemist enam oodata. "Valitsus prioritiseerib selgelt, kus ta kärbet teha ei taha," kinnitas Sester.
Toimetaja: Greete Palmiste