Toobali sõnul on tal õigus erakonda kuuluda ({{commentsTotal}})

{{1461852908000 | amCalendar}}

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on tal õigus erakonda kuuluda, kuna tema hinnangul lubab põhikiri erakonna juhatusel liikmete väljaheitmise üle otsust langetada.

Riigikohus ei võtnud arutlusse vaidlust Keskerakonna uue põhikirja kinnitamise üle ja kehtima jääb vana põhikiri. Selle järgi tuleks erakonnast välja arvata liikmed, kelle osas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ehk välja tuleks arvata Lauri Laasi ja Priit Toobal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Priit Toobal on ka täna äriregistris kirjas kui Keskerakonna liige. Nii peabki tema hinnangul olema, sest kohe pärast Keskerakonna kongressi toimunud juhatuse koosolekul ei kinnitatud tema ja Lauri Laasi erakonnast väljaheitmist.

"Juhatus konsensuslikult otsustas kehtiva põhikirja järgi, mis 2011. aastal äriregistrisse kohtuametnike poolt kanti, et Toobali ja Laasi väljaarvamist juhatuse poolt mitte kinnitada," kommenteeris Toobal.

Erakonna põhikirjas on sõna-sõnalt öeldud, et erakonnast arvatakse liige välja, kui tema kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seda nimetab Toobal üheks väljarvamise aluseks. Neid on tema hinnangul veel, nagu näiteks liikmemaksu tasumata jätmine või partei maine kahjustamine. Edasi on kirjas veel, et väljaarvamise kinnitab erakonna juhatus.

"Siin on erakonna juhatuse otsus selle kohta, mis tehti 29. novembril, kus öeldi, et Toobali ja Laasi väljaarvamist ei kinnitatud. See on juhatuse poolt konsensuslikult tehtud otsus. Mailis Reps näiteks sellel juhatuse koosolekul ei nõudnud hääletamist, ei öelnud, mis ta sellest otsusest arvab," rääkis Toobal.

Ta lisas, et ei näe mingit põhjust seda uuesti arutama hakata.

Keskerakonna juhatusse kuuluv Mailis Reps leiab, et just sellesama kehtima jäänud põhikirja järgi peab juhatus Laasi ja Toobali Keskerakonnast välja arvama.

"On punktid, mille kohta ei ole delegatsiooniõigust, ja see on kinnitamine. Ja üks nendest on see, kui inimese kohta on kiriminaalkorras karistus jõustunud, läbitud on kõik astmed ja see on jõustunud ja seal ei ole enam delegatsiooniõigust," rääkis Reps.

Ta selgitas, et küsimus on selles, kas kriminaalkorras jõustunud otsuse puhul on juhatusel üldse midagi otsustada või tuleb parteist väljaarvamine kinnitada.

"Tõepoolest, täna selle sõnastusega on juhatusel võimalik võtta see teadmiseks ja öelda - nii on," märkis Reps.

Kui juhatus ei kinnita väljaarvamist, rikutakse Repsi hinnangul põhikirja.

Keskerakonnal on Toobali ja Laasi väljaviskamise kohta olemas ka aukohtu otsus. "Aukohtu otsus oli see, et siin ei ole tõlgendamisruumi - juhatus peab välja arvama," tõdes Reps.

Partei kehtima jäänud põhikiri ei näe ette ka nelja aseesimeest. Toobal pakub, et aseesimehed võiks nimetada esimehe asetäitjateks. Keskerakonna juhatuse koosolek on 20. mail.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: