Vastuolud õdede liidus viisid äsja valitud juhi tagasiastumiseni ({{commentsTotal}})

Äsja valitud õdede liidu president Tiina Teder astus ametist tagasi, sest avastas varasema juhatuse tegevuses vastuolu mittetulundusühingu seadusega, mille kohaselt määras eelmine juhtkond endale kõrgeid palku ilma üldkogu heakskiiduta.

Varasema juhi tegevuse suhtes kaaluti ka prokuratuuuri pöördumist, kuid sellest loobuti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Möödunud aasta lõpus valis Eesti Õdede Liit endale 12 aastat organisatsiooni juhtinud Ester Öpiku asemel juhiks Tiina Tederi. Toona teotahteline Teder on aga tänaseks presidendi ameti maha pannud ja ka liidust välja astunud.

"Kui meil on nüüd praegu nii, siis mina lihtsalt ei soovi olla selle organisatsiooni liige," ütles Teder.

See, millele Teder viitab, on vastuolu varasema juhatuse tegevusega, mille ta juhiks saades dokumentidest avastas. Tederi sõnul määras varasem juhatus eesotsas Ester Öpikuga palga ja hüvitised endale ise. Summa, mida president toona endale määras, oli "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt 3200 eurot. Nendest summadest ei teadnud lihtliikmed aga mitte midagi ja tasu määramine läks vastuollu mittetulundusühingu seadusega.

"Ma võtsin veel ka advokaadibüroolt Lillo ja Lõhmus arvamuse. Meie arvamuse kohaselt oli üsna selge väljaütlemine, et need on avalikud organisatsiooni sees ja teatud institutsioon peab tegema otsuse, millised kujunevad juhtkonna palgad, aga mulle teadaolevalt neid otsuseid ei olnud lihtsalt tehtud," lisas Teder.

"Eesti Õdede Liidul on üldkogude vahel selleks volilogu, kes nende vahel on selleks volitatud on need otsused ka langetanud," sõnas Eesti Õdede Liidu volikogu esinaine Tiina Sildver-Kikas

Volikogu kinnitab aga majandusaasta aruandes kogu summa, mitte juhtide tasusid eraldi. Tiina Teder ütleb, et kui lihtliikmed teaksid, kui palju juhid palka saavad, siis nad seda üldkogul heaks ei kiidaks. Õdede keskmine palk on praegu 1200 eurot.

"Aktuaalne kaamera" püüdis sel teemal korduvalt kommentaari saada ka pikaaegselt Eesti Õdede Liidu presidendilt ja praegu juhatusse kuuluvalt Ester Õpikult, aga tulutult.

Kuigi presidendi ametit pidanud Teder kaalus juhtumiga prokuratuuri minekut, siis otsustas lõpuks hoopis ise ameti maha panna.

Viimane piisk karikas oli pikaaegsel õdede liidu liikmel möödunud nädalal toimunud ühingu volikogu, kus Teder küll ise ei käinud.

"Kui ma kuulsin viimasest riiklikust volikogust, kuidas tegelilkult seda volikogu läbi viidi. Kuidas teatud perioodil inimesi eemaldati, siis mina tegelikult lihtliikmena ei pea seda õigeks," rääkis Teder.

"Arutelust ei jäänud volikogus keegi kõrvale. Kuid otsuseid langetab ja hääletab siiski volikogu. Arutlusel saavad kõik kaasa rääkida," märkis Tiina Sildver-Kikas.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt on sarnaselt Tiina Tederile 4000 õde koondavast liidust viimastel päevadel välja astunud terve hulk liikmeid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: