Uudse aparaadi abil saab neerukividest lahti operatsioonita ({{commentsTotal}})

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kasutab teist päeva uue põlvkonna kehavälist kivipurustusaparaati, mille abil saab neeru- või kuseteede kividest vabaks vähemalt 300-350 patsienti aastas. Tegemist on Eesti esimese statsionaarse aparaadiga, siiani kasutasid haiglad renditavat masinat.

Kehaväline kivipurustus kujutab endast protseduuri, kus täpselt sihitud ultrahelilöögid teevad kivi tükkideks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Protseduuri läbi teinud Heiki Kärbo kinnitas, et vaatamata ebamugavusele polnud midagi hullu.

"Natuke tagus selja taga, mul valus ei olnud ega midagi," kinnitas patsient ja ütles, et ilma uudse meetodita oleks ta pidanud läbi tegema operatsiooni.

Eesti haiglates on aastas keskmiselt 1500 neerukivitõvega haiget, kellest vaid umbes pooled vajavad abi saamiseks kirurgilist sekkumist.

PERH-i kirurgiakliiniku juhataja doktor Leonhard Kuke sõnul jagub teiste alternatiivide kõrval kivipurustusmasinale tööd küll.

Enne masina purustusrežiimile lülitamist tuleb kindlaks teha, kus kivi täpselt paikneb. Kui see on tuvastatud, võib ultraheli tööle panna ja see meenutab inimkõrvale pigem sepikoda.

Seejärel jääb üle protseduuri hoolikalt ekraanidelt jälgida.

Täna oli masina tööd uudistamas palju rahvast, sest käib personali väljaõpe ja vajadusel tootjafirma poolne masina timmimine. Kas patsiendi peal kasutatakse ultraheliga kivipurustust või mõnd muud meetodit, selle üle otsustab raviarst.

"Tal võivad olla 1,5- kuni 2-sentimeetrised neerukivid või kuni 1 sentimeetri suurused kusejuhakivid. Antud hetkel oleme valinud neeru- ja kusejuha üleminekul olevad kivid," rääkis PERH-i uroloog Margus Krabi, kelle sõnul jäävad uudse meetodi puhul ära narkoosiriskid ja see pole patsiendile ka nii traumaatiline kui võib olla kirurgiline meetod.

Umbes tund aega kestva protseduuri järel võib patsient paari tunni pärast koju minna. Kuu aja pärast kontrollitakse, kas kivi on tõepoolest kehast väljunud.

Kehaväline kivipurustus on haigekassa rahastatud protseduuride nimekirjas.

Toimetaja: Merili Nael



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: