Valitsuse kinnitusel tuli põlevkivi abipaketti muuta, kuid see on endiselt jõus ({{commentsTotal}})

{{1461925042000 | amCalendar}}

Valitsuse teatel on praeguseks saanud selgeks, et saastetasude vähendamise asemel tuleks põlevkivitööstust aidata teisi võtteid kasutades, kuid see ei tähenda, et abipakett poleks jõus.

Märtsi alguses teatas valitsus oma Narva väljasõiduistungil, et raskustesse sattunud põlevkivisektori abistamiseks vähendatakse ressursi- ja saasteatasusid.

"Päästepaketiga seotud eelnõude ettevalmistamise käigus sai selgeks, et saastetasude vähendamise asemel on juriidiliselt mõistlikum püstitatud eesmärgini jõudmiseks rakendada muid võtteid," kinnitas valitsus täna pressiteates.

"Seetõttu otsustati plaanitust enam ja tagantjärele vähendada ressursitasusid."

Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei ole valitsus taganenud oma lubadusest - hädasoleva põlevkivisektorile tuleb kuni 65 miljoni euro suurune abipakett, nii nagu see märtsi alguses Narvas avalikustati.

"Riigi lubatud ca 65 miljoniline tasude leevendus põlevkivisektorile on jätkuvalt jõus ja see tuuakse isegi varasemaks. Väide päästepaketi "uppilendamisest" on eksitav," ütles peaminister Taavi Rõivas, viidates tänasele Eesti Päevalehe artiklile.

"See, kui valitsus otsustab põlevkivisektorile parima abipaketi rakendamiseks töö käigus lihtsalt detaile muuta, ei saa ju ühegi loogikavalemi järgi olla uppi lendamine."

Alexela: abipaketi muutumine on loogiline

Alexela Group kinnitas aga, et valitsus asunud konstruktiivsele koostööle põlevkivitööstussektoriga. "See, et valitsuse poolt väljalubatud abipaketi sisu on tänaseks muutunud, on loogiline," ütles ettevõtte juht Andreas Laane.

Esialgne kava oli poliitikute poolt üles seatud, nüüd valminud pakett on aga kujunenud peale intensiivseid läbirääkimisi tööstussektori endaga," lisas ta.

Laane sõnul oleks abi olnud küll vaja juba pea poolteist aastat tagasi, aga vähemalt on selleni nüüd jõutud.

Samas ütles Laane, et kõigis küsimustes ei ole tööstus veel valitsusega üksmeelele jõudnud - näiteks kehtestatav ressursitasude hinnamudel vajab ülevaatamist, sest sealsed ressursitasude hinnatõusud ei ole paraku kooskõlas naftahinna tõusmise ja tootmisökonoomikaga.

"Hetkel on valitsus pisut lihtsakoeliselt proovinud kehtestada nafta hinnast sõltuvat maksuredelit, mille koostamisse tuleks aga tegelikult siiski rohkem aega ja teadmist investeerida. Samas usume, et koostöös jõuame taas jätkusuutliku lahenduseni."

Eesti Energia: see on oluline samm võimekuse ülal hoidmiseks

"Kindlasti on see oluline samm, et praegu raskel momendil see põlevkivienergeetika võimekus ülal hoida, kuni turud taastuvad, et me oleks jälle valmis turule minema," ütles Eesti Energia juht Hando Sutter.

"Selge, et kuna põlevkivienergeetika annab Eestis 4-5% SKP-st ja annab Ida-Virumaal palju tööd, annab eksporti eestile, siis see on oluline ja siin on selge ka valitsuse motivatsioon tulla appi, kui on turg madalseisus," lisas ta.

VKG: leevendus on lühiajaline

VKG märkis, et eelnõust tulenevalt tõusevad ajutise perioodi lõppedes ressursitasud neljandiku võrra kõrgemale tänasest tasemest.

"Koostatud seaduseelnõu teeb osa rehkendusest – positiivne on ressursitasude sidumine energiakandjate maailmaturu hinnaga, kuid puuduseks on meetme ajutine iseloom ning muude keskkonnatasude muutmata jätmine," ütles VKG juht Ahti Asmann.

Asmanni sõnul on põlevkivisektori maksukoormus seni kiiresti kasvanud.

"Riik peab koostöös sektori ettevõtetega kiirendama maksusüsteemi ülevaatamist, kuna praeguse otsuse ajutine iseloom ei võimalda teha ühtegi pikaajalist otsust või investeeringut," märkis ta. "Tulevikku vaadates loodan, et riik ja valitsus leiavad rohkem meelekindlust maksusüsteemi pikaajaliseks muutmiseks."

Toimetaja: Oliver Kahu



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: