Hanso: oleme lisavägede nimel palju vaeva näinud ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Hannes Hanso ütles kommenteerides Wall Street Journali uudist NATO lisavägedest Baltimaades ja Poolas, et tegu erakordselt olulise arenguga ja et selle eesmärgi täitumise nimel on palju vaeva nähtud.

"Meie liitlased on mõistnud, et NATO ei kaitse meie piirkonnas mitte pelgalt Eestit või Baltikumi vaid terve NATO julgeolekut. Kõik peavad mõistma, et NATO kaitseb oma piire seal, kus on julgeolekualased väljakutsed - praegu on need meie regioonis. Seega on liitlaste täiendavate üksuste siiasaatmine täiesti mõistlik ja tervitatav. Oleme selle eesmärgi täitumise nimel palju vaeva näinud," kommenteeris Hanso.

Hanso sõnul annab liitlaste kohalolek siin annab lisakindlust. Ta rõhutas samas, et Eestil on tõsiseltvõetav iseseisev kaitsevõime, mida sihikindlalt ja süsteemselt edasi arendatakse.

"Meil on poliitiline konsensus kulutada vähemalt 2% SKPst riigikaitsele, mis näitab kogu poliitilise sektori arusaamist sõjalise riigikaitse arendamise vajalikkusest. Kuna vajame ka liitlaste panust oma julgeoleku tagamisel, siis liitlaste kohalolekuga seotud kulud katame 2%-le lisaks. Peame olema head võõrustajad, pakkudes siia saabuvatele üksustele korralikke elu- ja väljaõppetingimusi," lisas minister.

Hanso toonitas siiski, et praegused uudised esmased ja ametlikud otsused liitlasüksuste täiendava paigutamise kohta meie regiooni kujundatakse NATO kaitseministrite kohtumisel juunis. "Me esitame oma otsused Varssavi tippkohtumisel. Selleni on vaja veel palju tööd teha," lõpetas Hanso.

Wall Street Journal kirjutas eile, et NATO liitlased valmistuvad tooma nelja pataljoni ehk umbes 4000 meest Balti riikidesse ja Poolasse.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: