Piimanduse hääbumise vältimiseks on toetustest vajaka hinnanguliselt 20 miljonit ({{commentsTotal}})

Et olla teiste EL-i riikide põllumeestega võrdses olukorras, vajaks sektor täiendavalt 20 miljonit eurot, leiavad piimandusega hõivatud ettevõtjad ning katusorganisatsioon.

Põllumehed ja talupidajate esindajad andsid sel nädalal valitsusele üle mitme tuhande eestimaalase allkirjaga pöördumise. Selles nõutakse Eesti toidutootmise hääbumise peatamist. Eesti piimandussektor on viimaste aastate halvimas seisus. "Aktuaalse kaamera" nädalalisa uuris, kuidas peatada kodumaise toidutootmise kadumist.

Viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti piimalehmade arv vähenenud rohkem kui kümnendiku võrra. Kriis piimandussektoris algas 2014. aasta suvel, kui Venemaa kehtestas Euroopa Liidule kaubanduspiirangud. Samal ajal vähenes ka Hiina impordinõudlus.

Kolmandaks kaotati Euroopa Liidus eelmise aasta aprillis üle 30 aasta kehtinud piimakvoodid, mis tõid kaasa tootmise ülekülluse. Piimahinna languse on põhjustanud ka USA dollari tugevnemine euro suhtes.

Ületootmise tõttu on piimapaki hind langenud kohati 42 sendile, millest farmer saab endale umbes 20 senti. Kui farmer saaks toorpiima eest juurde umbes kümme senti, oleks piimatootmine Eestis jätkusuutlikul järjel. Nii kõrget hinda pole siin aga aastaid nähtud.

Valitsuse kolmest kriisi ületamiseks tehtud ettepanekust esimene puudutab uute eksporditurgude leidmist. Teiseks lubas valitsus maksta järgmisel aastal piimatootjatele erakorralist kriisiabi 4,6 miljonit eurot ning võimalusel kaalutakse selle aasta lõpus veel lisaraha andmist.

Lisaks tahetakse rakendada pikaajalisi finantsmeetmeid, mis aitaksid põllumeestel turukõikumisi üle elada.

Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütleb, et üleminekutoetuste puudumine on tähendanud riigieelarvele alates 2014. aastast ligi 20 miljoni euro suurust kokkuhoidu ehk raha, mis on põllumeestel jäänud saamata.

Sel aastal maksab valitsus põllumeeste toetamiseks üle 310 miljoni euro, millest mitmesuguste investeeringute osa on ligi 162 miljonit, otsetoetusteks läheb 114 miljonit. Eelmisel aastal eraldatud kriisiabi 4 miljonit maksti välja selle aasta veebruaris.

Ettevõtte Evemar juhatuse esimees Mati Evert ütleb, et EL-i teiste riikide põllumeestega konkurentsis püsimiseks peaks põllumeesteni jõudma täiendavalt veel ligi 20 miljonit.

"See kataks ära vahe, mida me saame vähem sellest ühtsest pindalatoetusest ja kõigist neist toetustest, mida teised Euroopa Liidu riigid maksavad oma tootjatele ja millest meie ilma jääme. Aga turul peame ju kõik võrdsed olema," märkis Evert.

Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tõdeb, et põllumajandustoetuste maksmise koormus on liikunud Eesti eelarvelt Euroopa Liidu eelarvele.

"Sajad miljonid eurod on riigieelarvelt vähemaks võetud ja selle pinnal mina isiklikult ei saa aru, kuidas nendes kriisiolukordades ei olda valmis panustama siis neid sisuliselt paarikümmet miljonit, mida me küsime," rääkis Sõrmus.

Kuigi toorpiima hind on madal kogu Euroopas, on näiteks Lätis piimakarja arv enam-vähem säilinud. Eelmise aasta lõpuni Läti üht suuremat piimatööstust juhtinud Neeme Jõgi ütleb, et kahe riigi piimatootmise struktuurid on erinevad.

"Kui Eesti on ikkagi valdavalt suurfarmidel baseeruv ja tegemist ikkagi täiesti tõsiseltvõetava ärimudeliga, siis Lätis on suurfarme vähe ja on hästi palju keskmikke. Ka nn hobifarmidel on seal päris suur osakaal," märkis Jõgi, kes on endine Rigas Piensaimnieksi juht.

Eestist läheb igapäevaselt umbes kolmandik toorpiimast lõunanaabrite juurde sealsetesse piimatööstustesse, kus see ümber töödeldakse ja siis juba kallimate toodetena tihti uuesti Eesti turule saadetakse. Maaeluminister on käinud välja plaani, et ka Eestisse rajataks ühistutele kuuluv piimatööstus, milleks riik annab 15 miljoni eurose toetusmehhanismi.

"Sooviksime, et need ettevõtted, kes on valmis seljad kokku panema ja selle tehase looma, suudaksid viia selle tootmise tehnoloogiliselt uuele tasemele ja veelgi efektiivsemaks, kui ta täna on," lausus maaeluminister.

Neeme Jõgi teeb selle plaani maatasa: "Lollemat mõtet annab ikka välja pakkuda. Esiteks on see lihtsalt raha tuuldeloopimine. Ja üldse võiks Eesti teiste ämbritest õppida, mitte igas ämbris ise kolistada."

"Lätlased tegid Latvias Piensi, mida Eestis plaanitakse teha. Näide on olemas, kuidas ta on hukule määratud ja lihtsalt raha tuulde loobitud, kuid ikka ei õpita," lisas ta.

Neeme Jõgi ütleb, et põllumajandustootjast kuni korraliku turundamise ja töötlemiseni on üüratu erinevate kompetentside tühimik ja seda ei täida nii lihtsalt.

Mida siis teha, et tulevikus oleks Eesti lautades lehmad alles ja poest saaks osta piimatooteid, mis Eestis valmistatud?

"Põhiline on eksport: pulber, või ja juust. Maailmaturu hinnad on ju täiesti avalikud. Sealt pinnalt saab arvutada, milline oleks see toorpiima hind tänaste turuhindade juures, see ongi selline 200 eurot tonn," lausus Jõgi.

Kuniks Eesti piimatooted veel Aasia turge üle ei ujuta, peavad paljud Eesti lehmad lootma, et tuleb uus peremees.

Evemar juhatuse esimees Mati Evert tunnistab ausalt, et tänasel päeval ta lauta minna ei taha. "Sest see mõte, et teil, loomakesed, ei ole tulevikku, see teeb haiget."

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: