Arhitekt: teid juurde ehitades ummikud ei vähene ({{commentsTotal}})

Soovides vähendada ummikuid, pole kasu autoteede juurdeehitamisest, sest vastavalt liikumismugavusele teevad inimesed valikuid, leiab arhitekt Raul Järg.

Tallinnas sõidab iga päev 100 000 - 150 000 autot. Selge on, et kuidagi peavad nad linnas liigeldud saama. Arvestades, et autode arv on Tallinnas kümne aastaga mitmekordistunud, ongi linna planeerides sellest lähtutud. Ainult et tulemus kipub olema soovitule vastupidine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinn esitas mullu taotluse saada 2018. aastal Euroopa Rohelise pealinna tiitel, mille saamiseks on oluline, kui hästi saab linnas keskkonnasõbralikult liigelda

Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja, arhitekt Raul Järg selgitab, et kui soov on vähendada ummikuid, kuid sel eesmärgil tehakse autoteid juurde, siis see kahjuks ei aita.

"Mujal maailmas on kogemus näidanud, et kui planeerida juurde rohkem autoteid, siis tuleb juurde ka autosid, sest autoga on mugav liigelda ja vastavalt sellele teevad inimesed oma otsuseid. Kui planeerida rohkem ruumi jalakäijatele, ratturitele ja ühistranspordile, siis me saame tulemuseks enam tasakaalustatud linnaruumi ja inimsõbraliku linnaruumi," rääkis arhitekt.

Tallinn ongi nüüd võtnud eesmärgiks inimkesksema arengu, märgid sellest on kas või Vabaduse väljakult kadunud parkla, peatänava projekt ning Soo tänav, kus kogukonna survel tuli jalakäijatele-ratturitele ruumi juurde ning ka liikumiskiirust piirati. Tänava läbilaskevõime seejuures ei halvenenud.

"On väga oluline mõista, et väiksem ala autodele ei tähenda, et sealt pääseb vähem autosid läbi. Reidi tänava kontekstis on väga oluline, et see ruum, mis autodele planeeritakse, ei tuleks teiste liikumisviiside arvelt," rõhutas Raul Järg.

Arhitekt lisas, et linna planeerimise juures on oluline lisaks uuringutele ja numbritele tugineda sellele, et rääkida avalikkusega neid kaasates. "Et need otsused poleks laest võetud, vaid neil oleks mingi loogiline põhjendus olemas."

Otsused, mida tehakse täna Reidi teed, Gonsiori tänavat või Haabersti ristmiku ümberehitust planeerides, mõjutavad meie kõigi elu aastakümneid.

Toimetaja: Priit Luts



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: