Video-intervjuud | Täna algab kaitseväe suurõppus Kevadtorm ({{commentsTotal}})

{{1462162302000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Kaitseväe Peastaap

Täna algab peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis peetav kaitseväe õppus Kevadtorm, kuid kaitseväelaste tegutsemist võib näha ka mujal Eestis.

Kolme nädala pikkuse õppuse eesmärk on 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest ja reservväelastest allüksuste kokkuharjutamine ja nende väljaõppetaseme hindamine enne reservi arvamist.

Täna alustavad üksused liikumist õppusealale, sellele järgneb 4. mail algav üksuste täiend- ja koostegevusõpe. Õppuse viimane faas ehk taktikaline õppus algab 13. mail ja lõpurivistus on 19. mail Ridali lennuväljal.

"Kevadtorm on küpsuseksamiks ajateenistuse käigus ettevalmistatud sõjaaja üksustele. Õppusel saavad ajateenijad näidata oma ajateenistuse kestel õpitud oskusi. Ka liitlastega koostegutsemist saame õppusel lihvida, sest Eesti kaitsmist on kõige parem harjutada Eesti pinnal," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Samuti võimaldab Kevadtorm harjutada üksuste koostööd jalaväebrigaadi koosseisus ning annab ülematele ja staapidele praktilised kogemused üksuste juhtimisel.

"Terevisioon" tegi otselülitusi Tallinna staabi- ja sidepataljoni alale, kus esimesed kolonnid asusid Kagu-Eesti poole juba enne kella 7 hommikul.

Hinnatavatele üksustele teevad vastutegevust Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased. 1. jalaväebrigaadi ühe allüksusena tegutseb NATO kiirreageerimisüksuse NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kompaniidele on lisatud Hollandi kompanii jalaväe lahingumasinatel CV90. Leedu panustab õppusele lisaks Balti pataljonile veel ajateenijate jalaväekompaniiga, mis Kevadtormi ajaks allutatakse 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljonile.

Kokku võtab tänavusest Kevadtormist osa 10 riiki, lisaks Balti riikidele ja Hollandile saadavad õppusele kompaniisuurused üksused ka Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Samuti saadavad Saksamaa ja Poola Kevadtormile õhutulejuhid, Soome staabiohvitserid ning Kanada erialaspetsialistide meeskonna.

Kevadtorm on ajateenijate väljaõppe viimane suur osa. Oma valmisolekut demonstreerisid "Terevisioonile" kapral Kasper Elissaar ja kapral Silver Oja:

Õppus Kevadtorm hõlmab sel aastal Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondi ning on peamiselt Luunja, Mäksa, Võnnu, Ülenurme, Kambja, Haaslava, Meeksi, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste, Räpina, Veriora, Orava, Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Lasva, Rõuge, Sõmerpalu, Puka ja Õru valdades.

Kaitseväe kolonnid alustavad õppusele liikumist 2. mail Tapalt, 3. mail liiguvad lisaks Tapal ja Võrus asuvatele üksustele Kevadtormi paiknemisaladele ka Jõhvis ja Tallinnas paiknevad üksused. Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.

Ühtlasi võivad õppelahingute ja kaitseväe kolonnide liikumisega teedel olla ajutised liikluspiirangud ning seetõttu soovitab kaitsevägi kõigil liiklejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida liikluskorraldust.

Kaitseväe juhataja Riho Terras "Terevisioonile": sel aastal on Kevadtorm koos Eestiga arvestatult kümne riigi ühine jõuproov. Esimest korda liituvad Eesti õppusega soomlased ja leedu ajateenijad. Terrase sõnul on liitlastega koos harjutamine hea, sest saab kaasata ka seda võimekust (nt NATO hävitajaid või Sakslaste erilist sidevahendit), mida Eestil endal olemas ei ole.

Toimetaja: Marek Kuul, Greete Palmiste



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: