Euroopa tuumauuringute keskus tuli Eestisse koostöövõimalusi selgitama ({{commentsTotal}})

{{1462165668000 | amCalendar}}

Eestis on kaks päeva Euroopa tuumauuringute keskuse CERN delegatsioon, et tutvuda kohalike tööstus- ja teadusoludega ning luua otsekontaktid võimalikeks liitumisläbirääkimisteks.
CERN-i liikmesus lihtsustaks Eesti ettevõtetel kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste müümist.

Ettevõtlusminister kinnitust Eesti liikmeks hakkamise kohta täna veel ei andnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa tuumauuringute keskusega on teinud koostööd viis Eesti ettevõtet.

Neist üks on Tallinna elektrotehnika tehas AS Estel ja samas tehases toodetud transformaatorid on CERN-s siiani kasutusel. Estel toodab suuri elektrilisi toiteallikaid, mida kasutatakse lennukites, raudteel ja kaevandustes.

"Meie ettevõtte jaoks see oleks väga, väga kasulik, sest me oleme alati huvitatud sellistest suurematest ja raskematest projektidest, eriti teadusvaldkonnas. See ei ole ainult ühe projekti jaoks, vaid see on nagu referentsi jaoks ka," selgitas Estel AS müügijuht Aleksandra Karaulova.

Kuna Eesti ei ole Euroopa tuumauuringute keskuse liige, on koostöö olnud piiratud ja müüa on õnnestunud vaid unikaalseid tooteid. Ettevõtted ei saa aga praegu osaleda hangetel, mis on avatud vaid 21-le liikmesmaale. Liikmesus annaks aga ettevõtjatele võimaluse müüa oma toodangut ja põhjuse arendada kõrgtehnoloogilisi ning teaduspõhiseid tooteid, sest turgu oleks neile lihtsam leida.

"Seal oleks võimalik osaleda uurimis-, teadustöös, mis oleks kindlasti väga oluline meie teadlaste jaoks. Liitumine annab ka selle, et liitumistasu ulatuses on Eestil võimalik saada lepinguid meie ettevõtetele ja kolmas asi on kindlati selline koolitus, suvekoolid lastele. Nad on juba koolitanud Eestis üle saja füüsikaõpetaja," rääkis ettevõtlusminister Liisa Oviir.

"On kolm peamist kriteeriumi. Esiteks, teaduslik tipptase, sest CERN on ikkagi teadusasutus. Teiseks valitsuse panus, et koos CERN-iga töötada. Ja viimaseks peab riigis olema piisavalt arenenud tööstus," rääkis CERN-i rahvusvaheliste suhete osakonna nõustaja Christoph Schäfer.

Ajutise liikmesuse saamine sõltub riigi suurusest, mis tähendaks Eestile aastas minimaalselt miljoni eurost liikmemaksu. Kas Eesti esitab CERN-le liikmeks saamise avalduse, minister veel täna välja ei öelnud.

"Ühe visiidi põhjal kunagi otsuseid ei tehta. Me oleme seda uurinud. Oleme praegu läbi vaatamas uuringu tulemusi, et kui palju see ühel hetkel meile tagasi annaks, millises ajagraafikus," sõnas Oviir.

Toimetaja: Greete Palmiste, Laur Viirand



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.