Euroopa tuumauuringute keskus tuli Eestisse koostöövõimalusi selgitama ({{commentsTotal}})

{{1462165668000 | amCalendar}}

Eestis on kaks päeva Euroopa tuumauuringute keskuse CERN delegatsioon, et tutvuda kohalike tööstus- ja teadusoludega ning luua otsekontaktid võimalikeks liitumisläbirääkimisteks.
CERN-i liikmesus lihtsustaks Eesti ettevõtetel kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste müümist.

Ettevõtlusminister kinnitust Eesti liikmeks hakkamise kohta täna veel ei andnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa tuumauuringute keskusega on teinud koostööd viis Eesti ettevõtet.

Neist üks on Tallinna elektrotehnika tehas AS Estel ja samas tehases toodetud transformaatorid on CERN-s siiani kasutusel. Estel toodab suuri elektrilisi toiteallikaid, mida kasutatakse lennukites, raudteel ja kaevandustes.

"Meie ettevõtte jaoks see oleks väga, väga kasulik, sest me oleme alati huvitatud sellistest suurematest ja raskematest projektidest, eriti teadusvaldkonnas. See ei ole ainult ühe projekti jaoks, vaid see on nagu referentsi jaoks ka," selgitas Estel AS müügijuht Aleksandra Karaulova.

Kuna Eesti ei ole Euroopa tuumauuringute keskuse liige, on koostöö olnud piiratud ja müüa on õnnestunud vaid unikaalseid tooteid. Ettevõtted ei saa aga praegu osaleda hangetel, mis on avatud vaid 21-le liikmesmaale. Liikmesus annaks aga ettevõtjatele võimaluse müüa oma toodangut ja põhjuse arendada kõrgtehnoloogilisi ning teaduspõhiseid tooteid, sest turgu oleks neile lihtsam leida.

"Seal oleks võimalik osaleda uurimis-, teadustöös, mis oleks kindlasti väga oluline meie teadlaste jaoks. Liitumine annab ka selle, et liitumistasu ulatuses on Eestil võimalik saada lepinguid meie ettevõtetele ja kolmas asi on kindlati selline koolitus, suvekoolid lastele. Nad on juba koolitanud Eestis üle saja füüsikaõpetaja," rääkis ettevõtlusminister Liisa Oviir.

"On kolm peamist kriteeriumi. Esiteks, teaduslik tipptase, sest CERN on ikkagi teadusasutus. Teiseks valitsuse panus, et koos CERN-iga töötada. Ja viimaseks peab riigis olema piisavalt arenenud tööstus," rääkis CERN-i rahvusvaheliste suhete osakonna nõustaja Christoph Schäfer.

Ajutise liikmesuse saamine sõltub riigi suurusest, mis tähendaks Eestile aastas minimaalselt miljoni eurost liikmemaksu. Kas Eesti esitab CERN-le liikmeks saamise avalduse, minister veel täna välja ei öelnud.

"Ühe visiidi põhjal kunagi otsuseid ei tehta. Me oleme seda uurinud. Oleme praegu läbi vaatamas uuringu tulemusi, et kui palju see ühel hetkel meile tagasi annaks, millises ajagraafikus," sõnas Oviir.

Toimetaja: Greete Palmiste, Laur Viirand



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: