Greenpeace: USA-EL-i kaubanduslepe seab esikohale ärihuvid ({{commentsTotal}})

{{1462191466000 | amCalendar}}

Keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace hoiatas esmaspäeval, et USA ja Euroopa Liidu kavandatav vabakaubanduslepe seab ärihuvid keskkonnakaitsest ja tarbijate ohutusest kõrgemale.

Suletud uste taga peetavate Atlandiülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste dokumendid lekitanud organisatsioon hoiatas, et leppel on kaugeleulatuvad tagajärjed keskkonnale ning EL-i ja USA enam kui 800 miljonile elanikule.

Washington ja Brüssel soovivad kõnelused megaleppe üle lõpetada sel aastal enne USA presidendi Barack Obama ametist lahkumist, kuid kaubanduslepe on põrganud Atlandi mõlemal kaldal kasvavale vastuseisule.

Euroopas kardetakse, et TTIP õõnestaks suurfirmade huvides sotsiaal-, keskkonnakaitselisi ja tarbijakaitsetagatisi, Ühendriikides on samal ajal kasvamas protektsionistlikud meeleolud.

Greenpeace´i väitel näitavad lekitatud dokumendid, et USA soovib õigust tühistada EL-i senine reeglistik toiduainete markeerimise osas või ohtlike kemikaalide heakskiitmisele, kui see peaks ohustama vabakaubandust.

"TTIP tähendab võimu üleandmist inimestelt suurfirmadele," märkis Greenpeace, kes projitseeris esmaspäeval lõigu salastatud dokumentidest Berliinis parlamendihoone fassaadile.

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström ütles teisipäeval, et lekkinud dokumendid "peegeldavad vaid mõlema poole läbirääkimispositsioone. Pole mingi üllatus, et on valdkondi, kus EL-i ja USA seisukohad on erinevad," lisas volinik.

"Tuleb taas korrata, et ükski EL-i kaubanduslepe ei nõrgenda meie tarbijakaitse-, toiduohutus-, või keskkonnakaitsetagatisi," sõnas Malmström.

Greenpeace'i sõnul hõlmavad lekitatud dokumendid kaht kolmandikku aprilli lõpu seisuga kõnelustel koostatud leppekavandist.

USA ja EL-i läbirääkijad teatasid aprillis viimase kõnelustevooru järel, et tegid edusamme, ent tänavu leppeni jõudmiseks seisab ees veel "oluline töö".

Obama ja Saksa kantsler Angela Merkel avaldasid läinud nädalal leppele toetust.

Allikas: BNS



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: