Fotod: Rootsis põles kortermaja, 157 inimest evakueeriti ({{commentsTotal}})

Tulekahju Rootsis kortermajas.
Tulekahju Rootsis kortermajas. Autor/allikas: Anna Hallams/TT/Reuters/Scanpix

Rootsis puhkes pühapäeva õhtul Jönköpingis Huskvarnas kortermajas tulekahju. Tuletõrjujad tegelevad jätkuvalt kustutustöödega ning päästjate hinnangul on oht, et kogu hoon võib kokku variseda. Viis inimest viidi haiglasse.

Tulekahju sai alguse ühest korterist ja levis seejärel kogu hoone katusele. Päästjad palusid 157 inimesel oma kodudest lahkuda ja leida ööseks uus elamispind, kellest paljud pidid ööbima lähedalasuvas koolimajas, vahendas thelocal.se.

Viis inimest viidi suitsu sissehingamise ja šoki tõttu haiglasse.

Öösel kustutas tuld enam kui 60 päästjat, täna lõunaks on sündmuskohal veel umbes 10 tuletõrjujat.

"Me mõistsime kiiresti, et tegemist on tulekahjuga, ja jooksime trepist alla. Ma olen hirmul ja kardan. Kõik olid välja joostes pinges ja me ei võtnud midagi endaga kaasa - kõik meie asjad on jätkuvalt majas," rääkis kortermaja elanik Aevan Kwrkis Karaykous kohalikule ajalehele GT.

Päästeteenistus selgitas, et tulekahju põhjus on seni teadmata, kuid kuni politsei juhtunut uurib, on see nimetatud võimalikuks süütamiseks.

Võimude teatasid, et kuigi hoone katus on tõsiselt kahjustatud, ei ole tuli teistesse korteritesse jõudnud. Samas kontrollivad eksperdid üle hoone ohutuse, sest kardetakse, et see võib kokku variseda.

Üks juhtivatest päästeametnikest Håkan Grunditz ütles ajalehele Expressen, et päästjad lahkuvad sündmuskohalt kõige varem teisipäeva hommikul kell 8. "Me püüame inimesed kodudess lasta nii pea kui võimalik," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: