Breiviki massimõrvast pääsenu: radikaliseerumine kerkib esile, kui ühiskonnas on suured muutused ({{commentsTotal}})

Radikaliseerumine on praegu suur probleem, mis võib esile kerkida siis, kui ühiskonnas toimuvad suured muutused, selgitas täna Tallinnas Bjørn Ihler, kes on üks nendest, kes elas 2011. aasta juulis Norras Utøya saarel üle Anders Behring Breiviki korraldatud massimõrva.

Bjørn Ihler pääses kohutavast veretööst sõna otseses mõttes eluga, sest Breivik sihtis ka teda, kuid tulistas õnneks mööda. See päev ei lähe Ihleril kunagi meelest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on siiani väga kurb juhtum. Seega on tähtis mäletada, mis juhtus, ja see saadab mind siiani mingil moel minu töös," rääkis Ihler.

Täna on Ihler kirjanik ja aktivist, kes palju käsitleb oma töös terrorismi ja radikaliseerumist. Seda sageli enda kogetu põhjal, sest olid ju ka Breiviki vaated äärmuslikud ja rassistlikud.

Tema hinnangul võivadki radikaliseeruda need ühiskonnagrupid, kes suhtuvad muutustesse kahtlevalt või vaenulikult. Siinjuures tuleksi Ihleri sõnul palju selgitada, et muutused võivad tuua kaasa ka palju head, näiteks uusi kogemusi ja avardada maailmapilti. Samuti aitavad need mõista, et inimesed üle maailma on kõik sarnased.

"Ma arvan, et inimesed on enamasti sarnased, me kõik oleme inimolendid. Kui seda mõista, siis siin on väga raske kedagi vihata. Ma ei vihka kedagi, isegi mitte Breivikit, mis mõndagi üllatab. Aga ma vihkan terrorismi, kuid ma ei vihka terroriste," rääkis ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: