Pevkur: Venemaalt või Ukrainast Eestile rändesurvet tekkinud ei ole ({{commentsTotal}})

Pagulasteema kütab endiselt Eestis kirgi, kuid samal ajal, kui siia on jõudnud vaid üksikud inimesed sõjakolletest, tuleb Eestisse Venemsaalt, aga ka Ukrainast, igal aastal hulganisti inimesi tähtajaliste elamislubade alusel. Kui valitsus ja ettevõtjad räägivad suurest tööjõu vajadusest, siis kriitikuid paneb selline sissevool muretsema.

Viimasel viiel aastal on Eestis tähtajalise elamisloa saanud kokku üle 20 000 inimese. Nendest umbes pooled on pärit Venemaalt ja Ukrainast. Üldiselt tullakse Eestisse tööle, pere juurde või õppima. Ettevõtte loomiseks soovib elamisluba saada oluliselt vähem inimesi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siseministri Hanno Pevkuri sõnul tuleb väga palju inimesi tööle metalli- ja infotehnoloogiasektorisse. "Tullakse ka ettevõtluseks siia, kuid sel juhul me ju ei kontrolli seda, et millise ettevõtlusega ta täpsemalt tegelema hakkab, aga üldiselt tullakse reeglina nendesse sektoritesse, kus on töökäsi vaja," selgitab Pevkur.

Selleks, et Euroopa Liidu kodanik saaks Eestis tähtajalise elamisõiguse, peab ta registreerima oma siinse elukoha. Kolmandatest riikidest pärit inimestel on tähtajalise elamisloa saamine keerulisem. Näiteks siia tööle tulekuks peab neil olema töökoht ning palk, mis on vähemalt 1,24-kordne Eesti keskmisest.

"Kui me räägime tegelikult, et me tahaksime Eesti majandust elavdada ja tuua siia täiendavat tööjõudu, kvalifitseeritud tööjõudu, siis 1,24-kordne keskmine on liigselt piirav. Me oleme seda viimas 1.0 peale, aga tegelikult võiks kaaluda ka seda, et me läheme sektoripõhiste palkade peale," ütleb Pevkur.

Madison: riigi prioriteet peaksid olema lahkunud kaasmaalased

Riigikogu saadiku Jaak Madisoni hinnangul peaks riigi esimene prioriteet olema koduriigist lahkunud Eesti kodanike tagasi toomine. "Riigi prioriteediks peaks olema, et inimestel oleks motivatsiooni tagasi tulla, meie oma kaasmaalastel, kes on läinud siit riigist puhtalt majanduslikel põhjustel," räägib Madison.

Etnoloog Ingrid Rüütli sõnul kontrollitakse väga põhjalikult Eestisse saabuvate põgenike taustu, kuid näiteks Venemaalt tulevate inimeste kohta ei teata eriti midagi. Rüütli arvates poleks see probleem, kui Venemaa ei oleks viimasel ajal nii agressiivne.

"Selline kompaktne Vene elanikkond piiri ääres natuke tekitab minus kui etnoloogis ohutunnet. Ma ei ütle midagi, et ma oleks midagi venelaste vastu,aga see suhtarv on see, mis natukene hirmu teeb ja see, et me sellest üldse ei räägi. Me räägime pagulastest, me räägime ISIS-est," sõnab Rüütli.

Siseministri hinnangul ei saa praegu kindlasti rääkida, et Venemaalt või Ukrainast oleks Eestile tekkinud rändesurve. Pevkur lisab, et niikuinii tuleb jälgida sisserände piirarvu, mis ei tohi ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Samuti lahkuvad tähtajalise elamisloa lõppedes umbes pooled Eestisse tulnutest. "Kui nüüd vaadata neid, kes tulevad siia teadlikult ühte tööd tegema, siis nemad reeglina lähevad tagasi, kui inimene tuleb siia n-ö otseselt määratlemata, et ta tuleb tööle, näiteks töötegemise käigus leiab endale uue väljakutse, siis taotletakse ka pikendust," selgitab Pevkur.

Tähtajaline elamisluba antakse Eestis kuni 5 aastaks.

Toimetaja: Allan Rajavee



Soomet külastab iseseisvuse juubeliaastal ka Hiina president

Soome presidendi kantselei kinnitas ajalehele Helsingin Sanomat, et käesoleval aastal tuleb Soome riigivisiidile Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.