Pevkur: Venemaalt või Ukrainast Eestile rändesurvet tekkinud ei ole ({{commentsTotal}})

Pagulasteema kütab endiselt Eestis kirgi, kuid samal ajal, kui siia on jõudnud vaid üksikud inimesed sõjakolletest, tuleb Eestisse Venemsaalt, aga ka Ukrainast, igal aastal hulganisti inimesi tähtajaliste elamislubade alusel. Kui valitsus ja ettevõtjad räägivad suurest tööjõu vajadusest, siis kriitikuid paneb selline sissevool muretsema.

Viimasel viiel aastal on Eestis tähtajalise elamisloa saanud kokku üle 20 000 inimese. Nendest umbes pooled on pärit Venemaalt ja Ukrainast. Üldiselt tullakse Eestisse tööle, pere juurde või õppima. Ettevõtte loomiseks soovib elamisluba saada oluliselt vähem inimesi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siseministri Hanno Pevkuri sõnul tuleb väga palju inimesi tööle metalli- ja infotehnoloogiasektorisse. "Tullakse ka ettevõtluseks siia, kuid sel juhul me ju ei kontrolli seda, et millise ettevõtlusega ta täpsemalt tegelema hakkab, aga üldiselt tullakse reeglina nendesse sektoritesse, kus on töökäsi vaja," selgitab Pevkur.

Selleks, et Euroopa Liidu kodanik saaks Eestis tähtajalise elamisõiguse, peab ta registreerima oma siinse elukoha. Kolmandatest riikidest pärit inimestel on tähtajalise elamisloa saamine keerulisem. Näiteks siia tööle tulekuks peab neil olema töökoht ning palk, mis on vähemalt 1,24-kordne Eesti keskmisest.

"Kui me räägime tegelikult, et me tahaksime Eesti majandust elavdada ja tuua siia täiendavat tööjõudu, kvalifitseeritud tööjõudu, siis 1,24-kordne keskmine on liigselt piirav. Me oleme seda viimas 1.0 peale, aga tegelikult võiks kaaluda ka seda, et me läheme sektoripõhiste palkade peale," ütleb Pevkur.

Madison: riigi prioriteet peaksid olema lahkunud kaasmaalased

Riigikogu saadiku Jaak Madisoni hinnangul peaks riigi esimene prioriteet olema koduriigist lahkunud Eesti kodanike tagasi toomine. "Riigi prioriteediks peaks olema, et inimestel oleks motivatsiooni tagasi tulla, meie oma kaasmaalastel, kes on läinud siit riigist puhtalt majanduslikel põhjustel," räägib Madison.

Etnoloog Ingrid Rüütli sõnul kontrollitakse väga põhjalikult Eestisse saabuvate põgenike taustu, kuid näiteks Venemaalt tulevate inimeste kohta ei teata eriti midagi. Rüütli arvates poleks see probleem, kui Venemaa ei oleks viimasel ajal nii agressiivne.

"Selline kompaktne Vene elanikkond piiri ääres natuke tekitab minus kui etnoloogis ohutunnet. Ma ei ütle midagi, et ma oleks midagi venelaste vastu,aga see suhtarv on see, mis natukene hirmu teeb ja see, et me sellest üldse ei räägi. Me räägime pagulastest, me räägime ISIS-est," sõnab Rüütli.

Siseministri hinnangul ei saa praegu kindlasti rääkida, et Venemaalt või Ukrainast oleks Eestile tekkinud rändesurve. Pevkur lisab, et niikuinii tuleb jälgida sisserände piirarvu, mis ei tohi ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Samuti lahkuvad tähtajalise elamisloa lõppedes umbes pooled Eestisse tulnutest. "Kui nüüd vaadata neid, kes tulevad siia teadlikult ühte tööd tegema, siis nemad reeglina lähevad tagasi, kui inimene tuleb siia n-ö otseselt määratlemata, et ta tuleb tööle, näiteks töötegemise käigus leiab endale uue väljakutse, siis taotletakse ka pikendust," selgitab Pevkur.

Tähtajaline elamisluba antakse Eestis kuni 5 aastaks.

Toimetaja: Allan Rajavee



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema