Ekspert: Eesti on suutnud kiiresti korruptsiooni levikut ohjeldada ({{commentsTotal}})

Üle-Euroopaline korruptsiooniuuring näitab Eestit heas valguses, sest kui populaarses Transparency International korruptsiooni tajumise tabelis on Eesti Euroopa riikide seas keskel, jagades Prantsusmaaga 14-15. kohta, siis uus ja väidetavalt objektiivsem mõõdik seab Eesti Luksemburgi järel 8. kohale. Indeks, millega mõõdetakse muuhulgas riikide bürokraatia toimimist ja e-teenuseid, asetab kõige väiksema korruptsioonitasemega riikide tabeli tippu Taani, Soome ja Hollandi.

Korruptsiooni on juba loomult keeruline mõõta. Kuulsaim korruptsioonimõõdik Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeks on sama subjektiivne kui inimese taju. Kuna valitsused muudavad andmeid inimestele üha enam kätte saadavaks proovivad teadlased leida uusi objektiivseid viise korruptsiooni tuvastamiseks, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Üks taoline projekt on AntiCorp. Euroopa Liidu eelarvest rahastatud suurprojektis osaleb 20 ülikooli ja selle eesmärk on leida tänapäevased tööriistad korruptsiooni mõõtmiseks ning pakkuda poliitika soovitusi korruptsiooni vähendamiseks.

Näiteks riigihangete lähem vaatus Ungaris ja Rumeenias näitavad, et ettevõtted, mis on hangetel edukad ühe valitsuse ajal, võivad võimu vahetumisel konkurentsi eelise kaotada. AntiCorpi juhtkomitee liige Alina Mungiu ütles Brüsselis Brüggeli mõttekojas tehtud ettekandes, et kui kõik EL-i valitsused suudaksid kontrollida korruptsiooni sama hästi nagu Taani, siis võiks igal aastal kokku hoida kaks korda nii palju raha, kui kulub Euroopa Liidu eelarvesse.

Teised riigid võiksid Eestilt õppida

Kuigi Taanit peetakse EL-i üheks vähim korrumpeerunud riigiks, on kõige kiirema arengu teinud Eesti, mistõttu tõi mainekas korruptsiooniuurija Mungiu Eestit igal võimalusel eeskujuks. "Paljud Euroopa riigid, mis on veel hädas korruptsiooni kontrollimisega, peaksid õppima Eestilt, et korruptsiooni ennetamine, mida tegi Eesti 1990-ndatel, kus kõrvaldati seadustest võimalused monopolide tekkeks, ebasobiva rendi maksmiseks ja nii edasi, just see on kõige tähtsam," rõhutas Mungiu.

Tema hinnangul on korruptsiooniga võitlemine pärast selle toime panemist väga keeruline. "See tekitab poliitilisi pingeid ning võib juhtuda, et tekib olukord nagu Itaalias, kus see hävitas terve poliitilise süsteemi, mistõttu uus süsteem alustab lihtsalt otsast peale," rääkis ekspert.

"Majandust tuleb korraldada konkurentsi põhimõtetest lähtuvalt ja Eesti reformijad tegid seda hästi 1990-ndatel," toonitas Mungiu.

Riigihanked on endiselt probleemiks

Üks, milles Eesti korruptsiooni tabelis siiski miinus poolelt silma paistab, on riigihanked, kus on osalenud vaid üks pakkuja. Perioodil 2009 kuni 2013 vaadeldud hangetest oli vaid Poolas rohkem konkursse, kus osales vaid üks pakkuja. Põhjendus, et Eesti on väike riik, kus ei olegi piisavalt kvalifitseeruvaid ettevõtteid, doktor Mungiu sõnul ei päde.

"Kui aus olla, siis mida väiksem on riik, seda lihtsam on korruptsiooni kontrollida," ütles ekspert. "Paljud riigid, kes on teinud korruptsiooni osas edusamme, on väikesed saareriigid. Eesti on ka omamoodi saar ehk seadused, mis toimivad Eestis, ei pruugi toimida näiteks Venemaal," möönis Mungiu.

"Me oleme kõik loomult korrumpeerunud, sest me kõik soovime suuremat tükki pirukast kui ettenähtud. Seega on vaja rahvastiku, kes kasutab e-tööriistu jälgimaks valitsuse kulutusi ja kui see tasakaal on loodud, siis on korruptsiooni märksa lihtsal ohjeldada, kui alustada võitlust nullist nagu seda Ukrainas praegu proovitakse saavutada," selgitas dr. Mungiu.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: