"Välisilm": Makedoonia on sattunud sügavasse kriisi ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu kandidaatriik Makedoonia on sattunud sügavasse kriisi, millest välja tulemiseks ei ole ühelgi poliitikul või ametnikul võluvitsa. Samas on Euroopal hädasti Makedooniat vaja, et pidurdada võimalikke migratsioonivooge.

"Üks koloriitsemaid juhtumeid oli, kui siis väidetavalt endine peaminister Grujevski jagab suuniseid endisele transpordiministrile Janakieskile, kuidas siis lasta õhku opositsioonipoliitikule või siis ärimehele kuuluv valmimisjärgus hotell," rääkis Euroopa Liidu suursaadik Makedoonias Aivo Orav ETV saatele "Välisilm".

Selliseid telefonikõnesid uurib praegu Makedoonia eriprokurör. Selline "Ristiisa" triloogiat meenutav olukord valitses Makedoonias eelmise valitsuse ajal, mis jaanuaris, vastavalt Euroopa Liidu vahendatud kriisileppele, ametist lahkus.

Ent rahvas koguneb ka uue valitsuse ajal igal õhtul eriprokuröri tagasihoidliku hoone juurde, avaldades toetust prokuröri tööle ning nõudes, et korrumpeerunud poliitiline eliit end riigi eesotsast igaveseks minema koristaks.

Korruptsioon on Makedoonias tõesti hullumeelsed mõõtmed võtnud, korrumpeerumist tõendavaid telefonikõnesid on salvestatud nii valitsus- kui opositsioonitegelaste kohta, mõlema poliitilise poole kätte on neid ka lekkinud ning neid mängitakse pidevalt vastastikku välja. Rahval jääb mulje, et peale korruptantide riigis kedagi muud enam polegi.

Toetus eriprokurörile aga on tohutu. "Kantakse T-särke eriprokuröri logoga, kolme juhtiva eriprokuröri piltidega, kusjuures kõik nendest on naisterahvad," nentis suursaadik Orav.

Skandaal algas mullu mais, kui opositsioonijuht Zoran Zaev telefonikõnede salvestused avaldas. Kohe tekkis kaks probleemi.

Esiteks juhtus see, mida Zaev ilmselgelt tahtiski - telefonikõned näitasid Nikola Grujevski valitsust kuritegeliku bandena.

Teiseks aga tekkis küsimus salvestiste avaldamise enda seaduslikkuses. Zaevi sõnul sai ta salvestised julgeolekuteenistuses töötavailt patriootidelt, kes tahtsid, et valitsuse kõlvatud teod avalikkuse ette jõuaksid.

Euroopa Liidu kriisilepe, millega valitsus ametist minema sai, nägi ette ka ennetähtaegsete valimiste korraldamise. Need tuli aga kavandatust kuue nädala võrra hilisemale ajale lükata, kus need ehk siiski tõepoolest toimuvad.

"Paraku jaanuari keskpaigas oli selge, et reformidega, mis siis lepingus kokku olid lepitud, on venitatud. Valimisi ei jõuta korrektselt ette valmistada, siis Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid soovitasid parteidel kaaluda valimiste edasilükkamist," selgitas Orav.

Przino lepinguga seati valimiste kuupäevaks 24. aprill. Leping kohustas allakirjutanuid ka struktuurireformideks, sealhulgas meetmete rakendamiseks suurema ajakirjandusvabaduse tagamiseks, valijate nimekirjade ülevaatamiseks ja kõigi OSCE/ODIHR-i soovituste rakendamiseks vabade ja ausate valimiste võimaldamiseks. Nende tingimuste saavutamiseks tuleb teha veel kõvasti tööd.

"Kuu aja eest läks parlament laiali, kuid samal päeval, kui parlament läks laiali, teatas opositsiooniliider taas, et ta ei kavatse nendel valimistel osaleda, kuna ei ole tingimusi demokraatlike valimiste korraldamiseks. Ehk siis täpsemalt, valimisnimekiri ei ole korrektne. Nende arvates on seal sadu tuhandeid inimesi, kes on hääletanud korduvalt, kellel võib olla mitmeid ID-kaarte. Teiseks, meedia olukord on väga halb nende arvates, et see on valitsuse kontrolli all ja valijatega manipuleerimine endiselt jätkub ja lisaks siis tuli pärast seda kohe presidendi armuandmisotsus, mistõttu on praegu kõik otsad vägagi lahtised," märkis Orav.

Telepöördumises Makedoonia rahvale andis president Gjorge Ivanov armu 57 inimesele, keda poldud veel süüdi mõistetudki, kuid kes kõik olid eriprokuröri uurimise all. Niisiis - kui nüüd uurimine midagi tuvastab, on kohtualused juba ette vastutusest vabad. Armu anti teiste hulgas peaminister Grujevskile, teistele endistele ministritele, julgeolekutöötajaile, kohtunikele, ärimeestele ning muuseas ka opositsiooniliider Zaevile endale.

"Niisugune otsus ei mahu mitte kuidagi õigusriigi kontseptsiooni, mis tähendab, et nii Euroopa Liit, paljud liikmesriigid, Ameerika Ühendriigid on nõudnud, et leitaks võimalus, kuidas see otsus tagasi võtta ja siis on võimalik ühes või teises suunas edasi liikuda. Praegu piltlikult öeldes seisab see nagu suur kalju ristteel ja ei ole võimalik minna ei otse, vasakult ega paremalt, üksnes tagasi," rõhutas Orav.

Praeguseks on tapetud juba ka üks eriprokuröri tunnistaja, ärimees Kosta Krpac. Aivo Orava hinnangul tunnistaja tapmine teisi tunnistajaid siiski ei hirmuta, arvestades eriprokuröri tohutut populaarsust makedoonlaste hulgas. Ka pole karta, et praegune kriis vanad etnilised pinged makedoonlaste ja Makedoonia albaanlaste vahel jälle lõkkele lööb, sest kriis puudutab peamiselt just etniliste makedoonlaste parteisid.

Seni on albaanlaste parteid praeguses kriisis küll pigem tasakaalustav jõud olnud.

"Kui on tundunud, et mingisugust kompromissi ei ole võimalik saada, siis nemad on just need, kes on aidanud seda kompromissi leida ja seda ka praegu. Samas on nad eriti keerulises positsioonis, kuna need telefonikõned, mis pärinevad riigi julgeolekuasutustest, neid omavad nii valitsuses olevad etnilised makedoonlased kui ka opositsioonis olevad ehk siis seal on päris palju telefonikõnesid ka albaanlastest poliitikute kohta, mis tähendab seda, et vähemalt teoreetiliselt on nad šantažeeritavad mõlemalt poolt," sõnas Orav.

Samas on just albaanlased olnud see jõud, kes on eriti oluliseks pidanud Makedoonia liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Seega võib kriisi jätkumine põhjustada albaanlaste hulgas sügava pettumuse, eriti kui nad näevad, kuidas Albaanial endal Makedooniaga võrreldes hästi läheb - Albaania on juba NATO liige ja liigub kiiresti edasi ka Euroopa Liidu suunal.

Toimetaja: Laur Viirand



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics