Kasekamp: soomlased ei jookse enam poliitikute otsustega pimesi kaasa ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete eksperdi Andres Kasekampi sõnul ei suuda eelmisel nädalal avaldatud Soome NATO raport soomlaste negatiivset arvamust alliansi liikmelisuse kohta täielikult ümber pöörata, vaid pigem on tegemist ettevaatliku püüdega mõjutada positiivselt põhjanaabrite suhtumist NATO-sse kuulumise osas..

Neljast tuntud eksperdist koosnev uurimisrühm andis eelmisel nädalal välisminister Timo Soinile üle raporti, kus analüüsiti Soome võimaliku NATO-ga liitumise tagajärgi. Peamisteks järeldusteks on see, et Venemaa reaktsioon oleks tugev ning et Soome peaks oma otsuse tegema koos Rootsiga.

Andres Kasekampi hinnangul oli tegemist väga ettevaatliku raportiga, mis Soomele väga omane. "Raportis toodi välja neli erinevat suunda, millest kaks olid koos Rootsiga ja kaks ilma ning mõlemad positiivsed stsenaariumid olid koos Rootsiga. Seejuures nähti positiivse stsenaariumina tänase olukorra jätkumist," selgitas Kasekamp.

President Sauli Niinistö avaldas pärast raporti tulemuste selgumist lootust, et need annavad sisendi tasakaalukaks debatiks ühiskonnas. Samas on enamus soomlasi siiski NATO-ga liitumise vastu ja pooldajate hulk jääb kolmandiku juurde.

Kasekampi sõnul ei suudeta ühe raportiga Soome avalikus arvamuses kursimuutust tekitada, kuid see on kindlasti ettevalmistus selles suunas. "Soome välis- ja julgeolekupoliitikas on vana tarkus, et kui valitsus ja president otsustavad ühte suunda, siis rahvas tuleb sellega kaasa ning inimesed oletavad, et see võib tulevikus nii minna ka NATO puhul," rääkis Kasekamp.

Samas leidis ta, et Soome ühiskond on piisavalt palju muutunud, mistõttu ei pruugi soomlased poliitilise peavoolu kurssi toetada. "Inimesed ei tule enam pimesi valitsuse ja presidendi näpunäidete järgi kaasa aga Niinistö on korduvalt öelnud, et NATO-ga liitumine kui kardinaalne suuna muutus nõuab rahvahääletust," selgitas Kasekamp.

Sestap on vaja kindlasti kõvasti tööd teha, et praegune negatiivne suhtumine NATO liikmelisusesse muutuks. "Aastaid on olnud ülekaalukalt NATO-ga liitumise vastu, kuid sellised raportid tekitavad arutelu ning avatud ja avalik arutelu kindlasti aitab ühiskonda ette valmistada sellise otsuse jaoks, kui kunagi Soome valitsus peaks esitama NATO-le liitumisavalduse," märkis Kasekamp.

Rahvusvaheliste suhete spetsialisti sõnul on raportis esitatud järelduste seas aga kõige huvitavam see, et Soome jaoks kujuneb kõige ohtlikumaks ja ärevamaks periood, mil Soome on liitumisavalduse esitanud, kuid liitumine pole veel ametlik.

"Kui Soome valitsus alustab ametlikke liitumiskõnelusi võib see ärritada Venemaad, mistõttu võib viimane ette võtta ettearvamatuid samme Soome hirmutamiseks," sõnas Kasekamp. Tema arvates võib Kreml alustada sarnaselt Türgile Soome vastu kaubandus- ja majandussõda.

Kasekampi arvates võib Venemaa piirata näiteks Soome ettevõtete tegevust. "Me teame kui vägev lennujaam on Helsingis ja kui edukalt just Finnair on suutnud tekitada ühendusi Euroopast Aasiasse, kuid kõik need lennud on ju üle Venemaa, mistõttu on Finnair endale saanud soodsad tingimused. See on üks koht, kus Soome majandus on väga haavatav," märkis Kasekamp.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: