Läti uus valitsus üritab põhjaliku tegevuskavaga korda luua ({{commentsTotal}})

Läti tähistab ülehomme suurte pidustuste ja paraadiga taasiseseisvumise 26. aastapäeva. Läti uus valitsus on suutnud üle pika aja panna kokku tegevuskava, kus on kirjas konkreetsed eesmärgid, tähtajad ja vastutajad. "Välisilm" uuris sel puhul peaminister Maris Kućinskiselt tegevuskava kohta täpsemalt.

Paljude meelest on Läti koalitsioonilepped olnud üldsõnalised ja keerulisemaid reforme pole suudetud või tahetud ette valmistada. Kućinskise valitsus on muutunud põhjalikumaks ja, nagu lubatud, on alla kolme kuu töö järel koalitsiooni- ja koostöölepet täpsustatud.

Läti valitsuse täpsem tegevuskava, mis mõne päeva eest vastu võeti, näitab, et riigis püütakse luua korda. Vaja on läbi viia mitu olulist reformi. Aga enne, kui neid teha, tuleb neis valdkondades korraldada audit, et saada üldse ülevaade, mis toimub. Ja alles siis reformidega edasi minna.

"Reformida tuleb haridus- ja tervishoiukorraldust. Nagu kõik teavad, lepitakse muudatustega väga raskelt. Paljud arvavad, et on hea ka nii nagu praegu. Kuid demograafiline olukord halveneb, rahvas muudab elukohta riigi sees. Peame oma koolivõrgu üle vaatama ja tõstma hariduse kvaliteeti kõigis astmetes, alg- ja põhikoolist alates. Tervishoius on samuti keerulised sihid. 2018. aastast tahaksime sisse viia tervisekindlustuse. Praegu on vaja selleni jõudmiseks teha palju eeltööd," selgitas peaminister Kućinskis.

Rahvas tõepoolest ootab tervishoiu ja hariduse valdkonda lisaraha, mitte aga reforme. Lasteaedade ja koolipedagoogide palgad on väikesed, kuid koolide sulgemist ka ei taheta. Nüüd plaanib valitsus seda siiski teha.

Sama mure on tervishoius - ravi- ja uuringujärjekorrad on pikad. Kućinskis tunnistab, et probleemid neis kahes valdkonnas on nii sügavad, et lisaraha andmisega neid ei lahenda. Tegelikult polegi seda eelarvest võtta. Lätis on tervishoiukorraldus Eesti omast oluliselt erinev ja üldist ravikindlustust alles hakatakse ette valmistama. Kas Läti valib Eesti-suguse haigekassa- või mõne teise mudeli, pole veel selge.

"2018. aastast tervisekindlustus tuleb, kuid täpse mudeli üle - kas see saab olema sama, mis Eestis, või teistsugune - hakkame aru pidama suvel. Klassikaline mudel pole Lätile päris sobiv, sest meid on napp kaks miljonit inimest. Ainult erasektori pakutava kindlustuse jaoks oleme liiga väikesed. Seetõttu peaks mingis osas jääma ka riigieelarve raha," märkis valitsusjuht.

Läti valitsus loodab nüüd ka varimajandust vähendada, sest isegi president Raimonds Vejonis on avalikult imestanud, kuidas saab Lätil kui Eestist suuremal riigil olla Eestist väiksem riigieelarve. Varimajanduse osakaalu hinnatakse Lätis praegu ligi 24 protsendile. Kolme aastaga peaks see vähenema 3 protsenti.

"Varimajandus on seotud viletsa maksulaekumisega. Ümbrikupalka makstakse endiselt, on probleemseid käibemaksutehinguid. Tean, et neid tehakse ka Eesti ja Läti vahel. Püüame kaasata kõik maksukogumisega seotud osapooled, kes saaksid aidata - ka pangad. Tuleb võidelda olukorraga, kus maksuraha ei laeku mitte riigikassasse, vaid kaob kuhugi mujale. Muudame ka maksuameti struktuuri," lausus Kućinskis.

Investorite kaasamiseks on konkreetsed plaanid, valitsuse tegevuskavas on kirjeldatud koostööd Hiinaga. Kaitsekulud tõusevad ülejärgmisel aastal, nagu lubatud 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. "Nii logistikas kui ka tootmises tuleb investeerimisvõimalused muuta huvipakkuvaks. 2018. aastal peaks sisemajanduse kogutoodang kasvama 5 protsendi võrra," lisas peaminister.

Lennunduses on Läti uue valitsuse seisukoht eelmisega võrreldes pisut muutunud - Air Baltic on suuremad kriisid ületanud ja uue, kõigi Balti riikide osalusega lennufirma loomist ei pea ta mõttekaks. Kui, siis saab see välja kasvada Air Balticust, kellele jätkuvalt otsitakse strateegilist investorit.

"Ühtki uut firmat me luua ei taha. Air Baltic on praeguseks kriisi ületanud ja saab peagi uued lennukid. Esimesed neist peaks kohale jõudma suve lõpul. See on alus, millest saame lähtuda edasistes aruteludes. Et kaasata investeeringuid, mis kindlustaks lennufirma tulevikku," ütles Kućinskis.

Valitsuse populaarsusega on aga Lätis vastakad lood. Roheliste ja Talurahva Liit, keda Kućinskis esindab, on küll esikohalt tõuganud pikaaegse liidri Koosmeele, kuid samas pole ametiühingud valitsusega rahul. Tervishoiutöötajate ametiühing on veel enne reformi käivitumist kinnitanud, et umbusaldab peaministrit.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: