Kallas Reformierakonna fraktsiooni ees: arutelu oli tõsine ({{commentsTotal}})

{{1462268478000 | amCalendar}}

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon kohtus täna võimaliku presidendikandidaadi Siim Kallasega. Kallas ütles pärast küsitlemist, et kuigi inimesed ruumis tunnevad teda läbi ja lõhki, oli arutelu tõsine.

"Nad tunnevad mind ju läbi ja lõhki. Ma arvan, et mul ei õnnestu üllatada mingi asjaga oma erakonda," ütles Kallas ERR-i uudisteportaalile.

Samas tunnistas Kallas, et esitati üsna tõsiseid küsimusi. "Kunagi niisugused asjad ei ole niisama kerge talvine kelgusõit. On selge, et mõnede seisukohtade puhul on inimestel ka teistsuguseid arvamusi. Selline tõsine arutelu oli. Mulle väga meeldis."

"Põhiline küsimus oli selles, mis on need kõige tähtsamad asjad, mida peaks tegema, et Eesti oleks ka meie lastelaste jaoks maa, kus tasub elada ja olla. Oli palju aspekte - migratsioon, inimesed välismaal, inimesed Eestis," lausus Kallas.

Küsimusele, miks Kallas on parem presidendikandidaat, kui teised potentsiaalsed kandidaadid, ta vastata ei soovinud. "See on põhimõtte küsimus. Mina räägin enda nimel. Ma ei hakka kellegi teise kohta arvamusi avaldama. Nii et see on teie töö siis võrrelda," sõnas Kallas.

Fraktsiooni aseesimees: Kallas on üks väheseid poliitikuid, kes on sentimeeterhaaval läbi uuritud

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk ütles, et Kallas rääkis oma plaanidest presidendina väga põhjalikult. "Rääkis sellest, et tema kõige olulisem roll oleks olla parlamentaarse demokraatia kaitsja. Me rääkisime nii päevapoliitilistel teemadel kui ka üleüldse väärtuseid puudutavates küsimustes. Arutelu oli asjalik," hindas Kukk.

"Ma arvan, et ta ei oleks seda teekonda ette võtnud, kui soov saada presidendiks ei oleks siiras ja ta ise ei usuks, et ta sinna ametisse saades oleks Eestile hea president," lisas Kukk.

Vastates ERR-i uudisteportaali küsimusele, kas presidendiks pürgides ei või tekkida sarnane olukord kui Kallas kaks aastat tagasi peaministri kohast loobus, ütles Kallas, et seekord on kõik teistmoodi.

"Täna on küsimus ainult minu isikus, siis oli küsimus ka koalitsioonis, oma erakonnas. Kogu see ajakirjanduslik klaperjaht oli siis mitte ainult minu probleem, vaid erakonna ja koalitsiooni probleem. Mina oleks pidanud väga palju kõikide nende asjade selgitamisele ja tööks oleks jäänud vähe aega. Ma oleks olnud kahjulik oma koalitsioonile ja erakonnale. Ma arvan, et erakonnal läks ju hästi, erakond tuli väga hea tulemusega valimistelt. See oli õige samm," oli Kallas veendunud.

"Mulle tundub, et need selgitused olid ammendavad fraktsiooni liikmete jaoks," kommenteeris Kukk.

"Rääkides erinevatest teemadest, milles teda on läbi aastate rünnatud, siis minu arvates on Siim Kallas läbi aastate üks väheseid poliitikuid, kes on sentimeeter sentimeetri haaval lõpuni läbi uuritud. Ja juhul kui mõni teda puudutav kuulujutt oleks ka alusega, siis küllap ta ei oleks täna enam tipp-poliitikas," ütles Kukk.

Kukk märkis veel, et põhiline väljakutse Reformierakonna jaoks on täna see, kes võiksid olla potentsiaalsed Reformierakonna liitlased presidendivalimistel. "IRL, sotsid, Keskerakond, Vabaerakond peaksid tegema valiku, kes nendele meie kandidaatidest kõige paremini sobib," sõnas ta.

Potentsiaalsete Reformierakonna presidendikandaatide eeliseid ja puudusi ta võrrelda omavahel võrrelda ei soovinud.

Homme on fraktsiooni ees Marina Kaljurand 

Siim Kallas teatas oma valmisolekust aprilli keskel, mil ütles, et sooviks kandideerida Eesti presidendiks, kui Reformierakond teda kandidaadiks esitab.

Ka Marina Kaljurand on avalikkuses öelnud, et on valmis presidendiks kandideerima. Kaljurand astubki homme fraktsiooni ette.

Kallase ja Kaljuranna kõrval on Reformierakonna võimalikeks kandidaatideks saamise soovist teada andnud ka reformierakondlane ja Europarlamendi saadik Urmas Paet.

Erakonna esimees peaminister Taavi Rõivas on öelnud, et järgmine president tuleks valida ära juba riigikogus ning et sobiv kandidaat peab olema tugev välis- ja julgeolekupoliitikas.

Toimetaja: Greete Palmiste, Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: