Euroopa Komisjon: euroala majanduskasv aeglustub investeeringute puuduse tõttu ({{commentsTotal}})

Hoolimata üllatavalt tugevast majanduskasvust käesoleva aasta esimeses kvartalis on eurotsooni majanduskasv siiski aeglustumas, kuna Euroopa Keskpanga ülimadalad intressimäärad pole toonud kaasa investeeringute kasvu, teatas Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab sel aastal 19 riiki ühendava eurotsooni majandus 1,6 protsenti, mis on 0,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Samas prognoosib komisjon, et järgmisel aastal kasv kiireneb 1,8 protsendini, vahendas Reuters.

Komisjon lisas, et madalad naftahinnad, nullilähedased või isegi madalamad intressimäärad, nõrk euro ja toetustel põhinev rahanduspoliitika toetavad tänavust majanduskasvu, kuid siiski on investeeringute hulk madal ning töötus endiselt liiga kõrge.

"Tulevane majanduskasv sõltub üha enam võimalustest, mida me ise loome," rõhutas komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. "See tähendab, et peame hoogustama struktuurseid reforme, millega saaksime vähendada riiklikku ja eraisikute võlakoorumust, vähendada finantssektori nõrkusi ning hoogustada euroala konkurentsivõimet," lisas Dombrovskis.

Euroopa Keskpank on vähendanud oma refinantseerimisprogrammide intressimäärasid nullini ja tasub pankatele selle eest, et viimased hoiavad EKP hoiuseid. Seeläbi püütakse suunata raha läbi laenude reaalmajandusse.

Samuti on EKP ostnud järelturult kokku sadade miljardite eurode väärtuses võlakirjasid, et seeläbi süstida raha rohkem ringlusse. EKP eesmärgiks on ka deflatsiooniga võitlemine, kuna keskpanga andmetel on hinnad kasvanud eelmisel kuul 0,3 protsenti, kuid viimaste aastate jooksul vähenenud 4,2 protsenti.

Euroopa Komisjoni sõnul pole aga EKP püüded olnud piisavad, et liikmesriigid hakkaksid piisaval määral rakendama fiskaalreforme. "On selge, et muudatused fiskaalpoliitikas on vajalikud, aga nende abil ei suudeta kõiki probleeme lahendada," leidis majandusvolinik Pierre Moscovic.

Näiteks Saksamaa majanduse käekäiku kommenteerides ütles komisjon, et "mõned riigid peaksid paremini ära kasutama oma eelarve ülejääki ning tõstma nii palkasid kui ka investeeringuid. Saksamaa eelarve on alates 2014. aastast olnud kuue protsendi suuruses ülejäägis ning praeguste prognooside kohaselt säilib ülejääk järgmise aasta lõpuni.

Samas peab Euroopa Komisjon oma hinnangutes kuue protsendist ülejääki tasakaalustatud eelarve reeglite vastaseks. Komisjoni ametnike sõnul näitab nii suur ülejääk vähest siseriiklikku nõudlust, mida saaks kasvatada kõrgemate palkade ja rohkemate investeeringutega.

Samuti soovitas Komisjon hädas olevatel riikidel kontrollida oma defitsiidi määra ning vähendada avaliku sektori võlakoormust. Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal ei täida Komisjoni prognooside kohaselt sel aastal EL-i eelarvereeglites määratud nõudeid, kuna nende riikide eelarve on liialt suures puudujäägis.

"Me peame vähendama eelarve puudujääki ja investeerima rohkem," toonitas Moscovic. Samas keeldus volinik kommenteerimast, kas Euroopa Komisjon alustab distsiplinaarmenetlust riikide vastu, kes on eelarvereeglite vastu eksinud.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: