Laaneots: Euroopa riigid ei võtnud ISIS-e avaldust piisava tõsidusega ({{commentsTotal}})

Reformierakonna riigikogu saadiku Ants Laaneotsa sõnul on kõige kahetsusväärsem, et pärast mullu septembris tehtud ISIS-e avaldust ei suutnud Euroopa riigid sellele reageerida, vaid jäid tema hinnangul sportliku huviga jälgima, mis järgmisena juhtub. Juhtusid aga terrorirünnakud nii Pariisis kui Brüsselis.

Laaneots nentis saates "Ringvaade", et lääneriikide ekspertide sõnul võtab äärmusrühmituse ISIS kõrvaldamine veel aastaid aega. "See on pikk lugu, sest ISIS-st toetab tugevasti islamimaailm ehk rühmituse ridasid tugevdavad teistest araabia riikidest tulnud võitlejad ning loomulikult Euroopa riikidest need moslemid, kes on siinses elus kuidagi pettunud," selgitas Laaneots.

Tema sõnul lähevad Euroopa riikidest pärit moslemid võitlema "õige" usu ehk islami sunniitliku usulahu eest. "Sunniitlus on kõige äärmuslikum ja konservatiivsem islamiharu," lisas Laaneots.

ISIS-e sise- ja välispoliitika on terror, mistõttu ei kasuta äärmusrühmitus oma taktikas konventsionaalset lähenemist. "Väga paljudel juhtudel on saadetud võitlejaid ka teistesse näiteks Euroopa kristlikesse riikidesse," sõnas Laaneots.

"Kui te mäletate, siis eelmise aasta septembri alul teatas ISIS avalikult, et koos illegaalsete põgenikega on Euroopasse saatnud 1000 võitlejat. See number on muidugi ülepaisutatud, kuid võitlejad jõudsid Euroopasse, sest sellele järgnesid ka tegelikud terroriaktid nii Pariisi kui ka Brüsselis," märkis Laaneots.

"Kõige kahetsusväärsem on see, et EL jäi sportliku huviga ootama, mis peale avaldust toimuma hakkab," lisas Laaneots. Kuid riigikogu saadiku sõnul on praegu ISIS-el rasked ajad, kuna raha hankimise kanaleid on tunduvalt ahendatud.

"Teisalt on ka Süüria valitsusväed ennast kogunud ning neid toetab ka praegu Vene lahingkopterid. Lisaks on ka lääneriikide õhurünnakud olnud edukad," rääkis Laaneots. Samas nentis, et fundamentalistide vastu on keeruline võidelda, sest nagu Afganistani Talibani näitel on näha, siis pole sealseid äärmuslasi siiani suudetud täielikult seljatada.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: