Ministeerium: viha õhutamise kriminaliseerimises nähakse väljendusvabaduse piiramist ({{commentsTotal}})

Euroopa Liit on Eestile korduvalt ette heitnud, et Eestis ei ole viha õhutamine karistatav, vaid karistuse määramiseks peab olema reaalselt ohustatud inimese elu, tervist või vara. Vastavat seadusemuudatust ei ole suudetud vastu võtta, kuna ühiskonnas kardetakse sellega kaasnevat väljendusvabaduse piiramist. Riigikogu õiguskomisjonis arutati täna, kuhu suunas Eesti peaks selles osas edasi liikuma.

Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Krister Paris on ise oma nahal kogenud, mida tähendab viha õhutamine. Arvamustoimetajana on ta sõna võtnud ühiskonna tundlikel teemadel ning see on päädinud ränkade ähvardustega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegelikult see, mis kõige rohkem häiris, olid rünnakud mitte niivõrd isiklikud, kuivõrd perekonna vastu ehk inimesed, kes pole mitte milleski süüdi, läbi nende hakati ähvardama mind. See oli häiriv, see pani muretsema," tõdes Paris.

Ta ei pöördunud toona politsei poole. Kui ta aga oleks seda teinud, ei oleks ähvardajaid tõenäoliselt vastutusele võetud, sest tänane seadus ütleb, et viha õhutamine on karistatav juhul kui "sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale". Keegi aga otseselt ajakirjaniku ja tema pere elu ja tervise kallale veel ei läinud.

Riigi õiguskomisjon kutsus täna külla eksperdid, et arutleda selle üle, kas karistusseadustikku tuleks selles osas muuta rangemaks.

"Kui vaadata Eesti rahvusvahelisi kohustusi, siis meile on seda mõnevõrra ette heidetud. On üks Euroopa Liidu raamotsus, mis ütleb, et seda klauslit ei tohiks seal olla," selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse
ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet.

Justiitsministeerium on tegelikult koostanud nn vihaõhutamise eelnõu, kuid see seisab sisuliselt sahtlis. Tanel Kalmet tõi põhjusena välja, et vihaõhutamise kriminaliseerimises näevad teatud osapooled väljendusvabaduse piiramist.

"See ongi probleem, miks me seda nii kaua oleme edasi lükanud. Kui vaadata teiste riiikide praktikaid või EL-i raamotsust, siis ega seda piiri ei olegi määratud. Ongi lihtsalt juttu sellest, et kui on tegemist vaenule, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamisega, siis see peab olema karistatav ja mingite täiendatavate klausliteta," vastas Kalmet küsimusele, kuidas panna täpselt paika, kust algab vihakõne.

Praktikas tõlgendatakse seda klauslit täna aga leebemalt ning alati ei pea karistuse saamiseks olema ohustatud inimese elu või vara. Seetõttu ei näe politsei- ja piirivalveamet praegu ka põhjust seaduse karmistamiseks.

"Ma arvan, et kriminaalmenetlus ei ole iseenesest mingi imeravim vihakõne suhtes. Pigem võiks siin ikka lähtuda sellest, et me püüame menetluspraktikat kujundada ja suunata vastavalt väärteokoosseisule," rääkis PPA juhtivkriminaalametnik Kristi Mäe.

Vaatamata oma kogemustele ähvardajatega, ütles Krister Paris, et mingil juhul ei tohiks vihakõne kriminaliseerida.

"Peamine ongi see, et me tekitame inimestes hirmu, et mingisuguseid nende mainstreamist kõrvale jäävaid mõtteid hakatakse tsenseerima ja nad võivad saada selle eest karistada," ütles Paris.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul ootab komisjon edasi, et justiitsministeerium tuleks välja eelnõuga, mis viiks Eesti seadused kooskõlla Euroopa õigusega.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: