Ministeerium: viha õhutamise kriminaliseerimises nähakse väljendusvabaduse piiramist ({{commentsTotal}})

Euroopa Liit on Eestile korduvalt ette heitnud, et Eestis ei ole viha õhutamine karistatav, vaid karistuse määramiseks peab olema reaalselt ohustatud inimese elu, tervist või vara. Vastavat seadusemuudatust ei ole suudetud vastu võtta, kuna ühiskonnas kardetakse sellega kaasnevat väljendusvabaduse piiramist. Riigikogu õiguskomisjonis arutati täna, kuhu suunas Eesti peaks selles osas edasi liikuma.

Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Krister Paris on ise oma nahal kogenud, mida tähendab viha õhutamine. Arvamustoimetajana on ta sõna võtnud ühiskonna tundlikel teemadel ning see on päädinud ränkade ähvardustega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegelikult see, mis kõige rohkem häiris, olid rünnakud mitte niivõrd isiklikud, kuivõrd perekonna vastu ehk inimesed, kes pole mitte milleski süüdi, läbi nende hakati ähvardama mind. See oli häiriv, see pani muretsema," tõdes Paris.

Ta ei pöördunud toona politsei poole. Kui ta aga oleks seda teinud, ei oleks ähvardajaid tõenäoliselt vastutusele võetud, sest tänane seadus ütleb, et viha õhutamine on karistatav juhul kui "sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale". Keegi aga otseselt ajakirjaniku ja tema pere elu ja tervise kallale veel ei läinud.

Riigi õiguskomisjon kutsus täna külla eksperdid, et arutleda selle üle, kas karistusseadustikku tuleks selles osas muuta rangemaks.

"Kui vaadata Eesti rahvusvahelisi kohustusi, siis meile on seda mõnevõrra ette heidetud. On üks Euroopa Liidu raamotsus, mis ütleb, et seda klauslit ei tohiks seal olla," selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse
ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet.

Justiitsministeerium on tegelikult koostanud nn vihaõhutamise eelnõu, kuid see seisab sisuliselt sahtlis. Tanel Kalmet tõi põhjusena välja, et vihaõhutamise kriminaliseerimises näevad teatud osapooled väljendusvabaduse piiramist.

"See ongi probleem, miks me seda nii kaua oleme edasi lükanud. Kui vaadata teiste riiikide praktikaid või EL-i raamotsust, siis ega seda piiri ei olegi määratud. Ongi lihtsalt juttu sellest, et kui on tegemist vaenule, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamisega, siis see peab olema karistatav ja mingite täiendatavate klausliteta," vastas Kalmet küsimusele, kuidas panna täpselt paika, kust algab vihakõne.

Praktikas tõlgendatakse seda klauslit täna aga leebemalt ning alati ei pea karistuse saamiseks olema ohustatud inimese elu või vara. Seetõttu ei näe politsei- ja piirivalveamet praegu ka põhjust seaduse karmistamiseks.

"Ma arvan, et kriminaalmenetlus ei ole iseenesest mingi imeravim vihakõne suhtes. Pigem võiks siin ikka lähtuda sellest, et me püüame menetluspraktikat kujundada ja suunata vastavalt väärteokoosseisule," rääkis PPA juhtivkriminaalametnik Kristi Mäe.

Vaatamata oma kogemustele ähvardajatega, ütles Krister Paris, et mingil juhul ei tohiks vihakõne kriminaliseerida.

"Peamine ongi see, et me tekitame inimestes hirmu, et mingisuguseid nende mainstreamist kõrvale jäävaid mõtteid hakatakse tsenseerima ja nad võivad saada selle eest karistada," ütles Paris.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul ootab komisjon edasi, et justiitsministeerium tuleks välja eelnõuga, mis viiks Eesti seadused kooskõlla Euroopa õigusega.

Toimetaja: Merili Nael



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.