Ekspert: ainult seadustega ei saa sallimatust vähendada ({{commentsTotal}})

Eesti inimõiguste keskuse asutaja, õigusekspert Kari Käsper ütles, et Eestis pole viimastel aastatel sallivuse suurendamiseks kuigi palju tehtud, kuid ainult seadustega seda samuti muuta ei saa.

"Seadus on ikkagi üks osa muust tegevusest, mida ka Eestis pole eriti palju viimastel aastatel sallivuse suurendamiseks tehtud," kommenteeris Käsper "Aktuaalses kaameras".

Eestis on üldiselt suhtumine sisserändesse väga ettevaatlik. Käsper tõdes, et kuigi põhjused võivad selleks olla erinevad, ei saa need kunagi olla õigustused ebaõigluse juurde tekitamiseks.

"Arvan, et põhjused võivad olla mitmekesised. Igal inimesed võivad olla oma põhjused - võib-olla ajaloolised põhjused, võib-olla ühisknnas valitsev ebaõiglus, vaesus või igasugused muud asjad -, aga seda ei saa lahendada sellega, et tekitame seda ebaõiglust juurde. Need võivad olla küll põhjused või seletused, aga need ei saa olla õigustused. Me peaksime selgelt vahet tegema ja ütlema, et sellised hoiakud ei ole õigustatavad," selgitas ekspert.

Tänane seadus Eestis ütleb, et viha- ja ähvarduskõne on karistatav, juhul kui "sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale". Käsper selgitas, tegemist on olukorraga, kus seaduse säte on suhteliselt deklaratiivse sisuga.

"Sellest tulenevalt pole kedagi süüdi mõistetud. Me peame mõtlema, mis mõte üldse sellisel seadusel siis on, kui see seal kirjas on. Me peame ikkagi tegutsema selles suunas, et meil oleks kõige räigemate juhtumite korral - me ei räägi sellest, kus me ei tohi kellelegi tänaval midagi öelda, vaid räägime sellest, kus on oht, et vaenu õhutamine läheb nii kaugele, et see halvendab mingi ühiskonnagrupi eksisteerimist Eestis - viimane võimalus kasutada karistusõiguslikke meetmeid, mida täna pole tehtud," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: