"Aktuaalne kaamera": tähtajalise elamisloa saanute sõnul on Eestis hea töö ja sõbralik elukeskkond ({{commentsTotal}})

Viie aasta jooksul on Eestis tähtajalise elamisloa saanud kokku üle 20 000 inimese, nendest umbes pooled on pärit Venemaalt ja Ukrainast. "Aktuaalne kaamera" küsis mõnelt neist, miks nad valisid Eesti ja selgus, et siin on uustulnukate arvates hea töö ja sõbralik elukeskkond.

Ehitaja Viktor Nelip ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Ukrainas kestab tööpäev hommikul kella 6 pimedani ning päevapalk on alla kümne euro. Eestis on aga hea - tööst vaba aega on, jõuab kodus ka midagi teha. Tema taotles Eestis pagulasstaatust ja ei saanud, kuid leidis tööd ning sai tööviisa ja ajutise elamisloa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mulle üldse meeldib Eestis - siin on rahulik, normaalne elu. Inimesed on heatahtlikud," ütles ta.

Nelipil on Eestis neli sõpra Donetskist, kellel on samuti ajutine elamisluba ja töö. Oma praeguses elus kodumaal on nad pettunud.

"Pole mingit tahtmist tagasi minna. Paljud minu tuttavad sõitsid tagasi Ukrainasse, et ka vormistada tööviisa, tulla siia koos peredega, tööle hakata, elu sisse seada. Ukrainas pole see lähema 25 aasta jooksul võimalik," rääkis Nelip.

Olga Kalita on moskvalanna, kelle abikaasa saadeti Tallinna tööle, sest tema IT-firma avas siin oma filiaali. Naine pidi endale ise töö leidma ning sai vene keele õpetajaks ühes keeltekoolis.

Ta ütles, et Eesti riik soodustab rahvusvahelist IT-ettevõtlust, seetõttu tema abikaasa firma tegigi oma töötajatele ettepaneku siia asuda.

"Kui soovite, avame büroo Tallinnas. Kui palju inimesi oleks nõus sinna minema? Kogunes piisav arv soovijaid. 20 inimest tuli siia koos perede, laste-naistega. Projekt teostus," selgitas Kalita.

Pere ei pidanud mujal tööd otsima, sest nad olid otsustanud Moskvast lahkuda ning Tallinn sobis.

"Moskvast tahtsime juba ammu ära tulla. Aja jooksul see soov süvenes, arutasime asja, tekkisid võimalused. Praegune valik meeldis meile kõige rohkem - kõige mugavam, mitte liiga kaugel kodust, kus elavad vanemad," ütles ta.

Arvutispetsialist on ka Dnepropetrovskist pärit Aleksander Valujev. Tema leidis Eestis töö poolteist aastat tagasi ning eelmisel suvel järgnes talle abikaasa Tatjana. Neile tundub, et Eestis on inimlik elu ja kord majas.

"Kõik on suhteline võrreldes Ukrainaga. Siin on puhas, ilus maa, inimesed on heatahtlikud. Teil on kõik kuidagi rohkem organiseeritud," arvas Valujev.

Tatjana Valujeva sõnul on neil plaan vähemalt viieks aastaks Eestisse jääda.

"Tahaks kuhugi jõuda, areneda, stabiilsust. Sellepärast jääme esialgu Eestisse. Ma ei tea, viieks aastaks jääme kindlasti Eestisse," ütles naine.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: