Korrakaitsebüroo juht: suurte jõudude kasutamine Harkus oli õigustatud, kuid kriisi saanuks paremini juhtida ({{commentsTotal}})

Kui möödunud novembris 13 kuni 15 Harku keskuse kinnipeetavat korrakaitsjatele ei allunud, oli õige reageerida olukorrale kiirreageerimisrühmaga, leidis Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht. Samas nentis ta, et kummikuulide tulistamine kontrolli saavutamiseks on tegevus, mida politsei peab sügavalt analüüsima.

Valdo Põder sõnas "Terevisioonis", et ei saa kommenteerida, miks politsei ajakirjandusele ja ka asutuse siseselt vahejuhtumi kohta valeinfot esitas. "Ma ei olnud selle sündmuse lahendamise juures, kui hakkaksin teise politseiniku mõtteid ütlema [ja tegusid selgitama], peaksin spekuleerima ja seda ei taha ma teha," lausus Põder.

Nii suurte jõududega reageerimine on Põdra sõnul loomulik juhul, kui on vaja inimgrupi käitumine kontrolli alla saada ja tegu on tavatu olukorraga. Kuni 15-liikmelise grupi üle ülekaaluka kontrolli saavutamiseks kasutati kummikuulide tulistamist, et hoida ära sündmuse eskaleerumine. Põdra sõnul suunasid kiirreageerimisrühma liikmed lasud põrandale, kuid üks kuul lendas tahtmatult rikošetist vastu üht kinnipeetavat.

"Lasud olid mõeldud ülekaaluka vastase üle kontrolli saavutamiseks ja nende mõjutamiseks eriefektiga. Mitte kedagi ei sihitud, lasud olid suunatud põrandasse ehk meie mõistes ohtusse kohta," sõnas Põder.

Korrakaitsebüroo juhi hinnangul tuleb kindlasti ka taolistele olukordadele sama jõuliselt reageerida, kuid relvade kasutamise vajalikkust veel analüüsitakse. "Kõikide olukordade hindamisel näeme kohti, kuidas kriise paremini lahendada. Tõesti, sel juhul oleks saanud sündmust paremini juhtida ja informatsiooni paremini ja kiiremalt liigutada," tunnistas Põder.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu selgitas "Terevisioonis", et artikkel, milles selgub, et novembri vahejuhtumis tehti juhtimisvigu ning juhtumi kohta anti valeinfot, hakkas hargnema hoopis teisest loost.

"Tahtsin vestelda Harku kinnipeetavaga ja kui taotlesin kokkusaatmist, võttis minuga prokuratuur, kinnipidamiskeskuse asejuht, kodakondsus-migratsiooni büroo juht. Uuriti, et mida ma tahan ja mida Harkust kirjutada plaani. Sellest läks peas tuluke põlema [ja tekkis küsimus],kas teil on midagi varjata?" rääkis Salu.

Tema sõnul on inimlikult arusaadavad juhud, kus politseinik adrenaliini tõttu liiga vara päästikule vajutab või et info esialgu hästi ei liikunud. "Mind häiris ajakirjaniku ja kodanikuna see, miks hiljem hämati ja valetati," lausus Salu.

Harku kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts tõdes juhtumi järel, et ei ole oma 12 aasta pikkuse teenistuse jooksul näinud kordagi nii mastaapset intsidenti.

Mullu 9. novembril nõudsid kinnipeetavad lukustatud ruumi paigutatud ja eraldatud kaaslase vabastamist. Politsei kasutas korra taastamiseks sundi ja erivahendeid, sealhulgas kummikuule.

"Seda pealt näinud teised kinnipeetavad avaldasid protesti ja nõudsid kaaslase vabastamist. Mitukümmend kinnipeetavat blokeeris koridori, mehed istusid koridori maha ning keeldusid püsti tõusmast ja lahkumast. Järgneva kahe tunni jooksul ei allunud viimased ühelegi korraldusele," selgitas PPA valvepressiesindaja Marie Aava ERR-i uudisteportaalile novembris.

Salu sõnul selgus aga tagantjärele, et kinnipeetavad olid erijõudude saabumise ajaks rahunenud, käskudele kuuletunud ja puhkeruumist oma tubadesse naasnud. "Üks Malist pärit noormees kuulis oma toas koridorist hääli, pani pea ukse vahelt välja ja sai kohe kummikuuliga pihta. Hiljem selgus, et politseinikud olid sisekontrollile valetanud ja ütlesid, et Mali noormees ähvardas neid, kätega vehkinud ja arusaamatus keeles karjunud," sõnas Eesti Ekspressi ajakirjanik.

Politseinike vale ilmnes turvakaamerate pildist, mis näitas, et Mali noormees ei olnud ärevuses.

Toimetaja: Greete Palmiste



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: