Palganõue välistööjõule väheneb keskmise palga tasemele ({{commentsTotal}})

{{1462353978000 | amCalendar}}

Tööandjate keskliit saatis poliitikutele analüüsi kokkuvõtte, milles sedastas, et tööjõupuuduse pikaajaliseks leevendamiseks tuleks tuua välistööjõu palganõue valdkonna keskmise palga tasemele. Samuti peab liit hädavajalikuks, et suurendataks sisserände piirarvu. Siseministeerium algatas seaduse muudatuse, kuid sätestab eelnõuga palgataseme sidumise Eesti keskmise, mitte valdkonna keskmise töötasuga.

"Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 aastas keskmiselt 4800 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb samal ajal isegi kiiremini ja pensioniealiste arv kasvab.

Arvutuslikult jääb edaspidi igal aastal keskmiselt 10 000 tööealist inimest puudu, et ülalpeetavate määr tööealistesse jääks samaks. Kõik tööealistest aga ei tööta ega maksa makse.

Tööandjate Keskliidu arvutuste kohaselt peaks immigrandid muude tingimuste samaks jäädes aastani 2040 täitma keskmiselt ca 5000 töökohta aastas, et elatustase ja maksukoormus samale tasemele jätta," seisab memos, mille keskliit poliitikutele saatis.

Liidu juhataja Toomas Tamsari sõnul ei ole tööjõupuudus vaid ettevõtjate probleem, vaid tegemist on Eesti arengu pikajaalisema küsimusega. "Kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb järjest vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ja kogu riiki,“ küsis ta.

Lahendusena näeb liit välistööjõu kasutamist ja seda, et valmistutaks migrantide kaasamiseks tööturul. „Kartus, nagu hakkaksid tööandjad massiliselt eelistama odavat välistööjõudu eestimaalastele, ei ole reaalne. Endiselt jääks alles vahefilter töötukassa näol, kes annab väljaspoolt Euroopa Liitu töötaja töölevõtmiseks loa vaid siis, kui Eesti tööturult vastava ala spetsialiste saada ei ole,“ lisas Tamsar.

Tööandjad teevad peaminister Taavi Rõivasele kaks suurt ettepanekut, mis aitaks lihtsustada välistööjõu palkamist Eesti ettevõtetesse.

Tööandjad: Eesti keskmise palgaga sidumine on sektoriti ebaõiglane

Esiteks soovitakse välistööjõu värbamisel kehtestada kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmine töötasu praeguse 1,24-kordse Eesti keskmise palga maksmise asemel. Liidu hinnangul ei aita see siiski neid sektoreid, kus palk jääb alla keskmise (nt ehituses ja teeninduses).

"Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine," selgitas liit.

Siseministeeriumi teatel on välistööjõu palgaküsimus seadusmuudatusse pandud ja see ka kooskõlastusele saadetud. Küll aga otsustas ministeerium siduda välismaalaste palganõude Eesti keskmise töötasuga, mitte valdkonna keskmise töötasuga, nagu tegu ettepaneku tööandjate keskliit.

Statistikaameti andmeil oli 2015. aasta neljandas kvartalis Eesti keskmine brutopalk 1105 eurot. 2015. aasta keskmine aga 1065 eurot. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk kuus protsenti.

Liit: sisserände piirarvu tuleks suurendada

Lisaks töötasu kriteeriumide muutmisele tuleks tööandjate hinnangul suurendada sisserände piirarvu ja lähtuda selle määramisel tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest teatud perioodil. Liit paneb ette, et piirarvu võiks määrata näiteks eelmise kalendriaasta andmetest lähtuvalt.

"Diskussioonis välistööjõu vajaduse ja migratsiooni plusside-miinuste üle on teenimatult vähe tähelepanu saanud suuremast rahvaarvust ja mitmekesisusest tulenevad positiivsed mõjud: kaupade ja teenuste ning kultuuri mitmekesistumine, suurem turg, majanduse tugevnemine, ärivõimaluste ja silmaringi avardumine, genofond jne. Immigratsiooniga kaasnevaid riske on võimalik hajutada, kui immigratsioonile läheneda proaktiivselt," seisab keskliidu memos.

Tööandjad märkisid, et nende hinnangul ei ole Eesti põhiküsimus mitte kaitse sisserändaja eest, vaid see, kuidas asjalikke inimesi Eestisse väärtust looma meelitada. World Economic Forumil märgiti, et see on Eesti konkurentsivõime nõrgim aspekt.

„Hirm, et välistööjõud toob kaasa töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävad investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele,“ kirjutas tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: