Euroopa Komisjon esitas uued ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks ({{commentsTotal}})

{{1462360154000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjon esitas täna uued ettepanekud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiks, et luua õiglasem süsteem varjupaigataotluste jaotamiseks liikmesriikide vahel. Ettepanekus sisalduvad ka juba varem meedias mainitud kaks olulist põhimõtet - põgenike teatud tingimustel ümber jagamine liikmesriikide vahel ning kõrge solidaarsusmaks liikmesriikidelt, kes ümberjaotamises ei osale.

Põhimõte jääb samaks — varjupaigataotlejad peaksid taotlema varjupaika esimeses riigis, kuhu nad sisenevad (välja arvatud juhul, kui nende pere asub mujal), kuid uue õiglase mehhanismiga tagatakse, et ükski liikmesriik ei pea taluma ebaproportsionaalset survet oma varjupaigasüsteemile, teatas Komisjon oma pressiteates.

"Teame, et ka edaspidi saabub meie piiridele varjupaika taotlevaid inimesi, ja peame tagama kaitse neile, kes seda vajavad. Samas nägime, kuidas kriisi ajal sattusid praeguse süsteemi puuduste tõttu surve alla vaid mõned liikmesriigid. See on tingitud sellest, et praegune süsteem ei olnud mõeldud selliste olukordade lahendamiseks. Teisiti lihtsalt ei saa: kui liikmesriik on ülekoormatud, peab üles näitama solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist kogu EL-is. See on meie tänase ettepaneku eesmärk,“ märkis Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

Uus süsteem võimaldab automaatselt kindlaks teha olukorra, kus riik seisab silmitsi ebaproportsionaalselt suure hulga varjupaigataotlustega. Võrdlusaluseks on riigi suurus ja jõukus. Kui ühes riigis ületab varjupaigataotluste arv võrdlusalust ebaproportsionaalselt palju (üle 150 % võrdlusalusest), paigutatakse kõik uued kõnealuses riigis varjupaika taotlevad isikud pärast nende taotluse kontrolli ümber teistesse liikmesriikidesse seni, kuni taotluste arv on taas allapoole seda taset.

Samuti on liikmesriigil võimalik ajutiselt ümberjaotamises mitte osaleda. Sel juhul peaks ta tasuma solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta liikmesriigile, kuhu paigutatakse ümber taotleja, kelle eest ta oleks vastasel korral õiglase mehhanismi raames vastutanud.

Uue mehhanismi raames võetakse arvesse ka jõupingutusi, mida liikmesriik on teinud, et asustada ümber rahvusvahelist kaitset vajavad isikud otse kolmandast riigist. Kuritarvituste ärahoidmiseks ja edasiliikumise piiramiseks kehtestatakse muu hulgas selgemad varjupaigataotlejate juriidilised kohustused, sealhulgas kohustus jääda liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse eest.

Tänaste ettepanekutega nähakse ette ka olemasoleva Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberkujundamine tõeliseks Euroopa Liidu varjupaigaametiks. Üks ameti peamisi uusi ülesandeid on rakendada võrdlusalust, et kohaldada õiglast jaotusmehhanismi uue süsteemi raames. Samuti on kavas kohandada ja tugevdada sõrmejälgede andmebaasi Eurodac, et hõlbustada tagasisaatmist ja võitlust ebaseadusliku sisserändega.

Eelmise ettepaneku senise Dublini menetluse parandamise varjupaigasüsteemi reformimise kohta tegi Komisjon alles aprillis, kuid seda kiitnud heaks ei liikmesriigid ega ka europarlament. Ka praguse ettepaneku puhul on küsitav, kas kõik liimesriigid selles esitatud tingimustega lepivad.

Komisjon soovitab pikendada kontrolli sisepiiridel

Lisaks ühist varjupaigasüsteemi käsitlevatele ettepanekutele esitas Komisjon täna ka soovituse pikendada teatavatel Schengeni sisepiiridel Saksamaal, Austrias, Rootsis, Taanis ja Norras proportsionaalset piirikontrolli kuni kuue kuu võrra.

Vaatamata Kreeka ametiasutuste suurtele jõupingutustele järeldas Komisjon aprillis toimunud Schengeni kontrollkäigu põhjal, et mõne püsiva puuduse tõttu Kreeka välispiiri halduses on Schengeni alal endiselt märkimisväärne teisese rände oht. See tähendab, et rändajad, sh pagulased ja varjupaigataotlejad liiguvad edasi riigist, kuhu nad esmalt saabusid, et mujal kaitset taotleda või mujale püsivalt ümber asuda.

Komisjoni eesmärk on naasta tavapäraselt toimiva Schengeni ala juurde ning lõpetada piirikontrollid sisepiiridel 2016. aasta lõpuks.

Toimetaja: Laur Viirand



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics