Euroopa Komisjon esitas uued ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks ({{commentsTotal}})

{{1462360154000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjon esitas täna uued ettepanekud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiks, et luua õiglasem süsteem varjupaigataotluste jaotamiseks liikmesriikide vahel. Ettepanekus sisalduvad ka juba varem meedias mainitud kaks olulist põhimõtet - põgenike teatud tingimustel ümber jagamine liikmesriikide vahel ning kõrge solidaarsusmaks liikmesriikidelt, kes ümberjaotamises ei osale.

Põhimõte jääb samaks — varjupaigataotlejad peaksid taotlema varjupaika esimeses riigis, kuhu nad sisenevad (välja arvatud juhul, kui nende pere asub mujal), kuid uue õiglase mehhanismiga tagatakse, et ükski liikmesriik ei pea taluma ebaproportsionaalset survet oma varjupaigasüsteemile, teatas Komisjon oma pressiteates.

"Teame, et ka edaspidi saabub meie piiridele varjupaika taotlevaid inimesi, ja peame tagama kaitse neile, kes seda vajavad. Samas nägime, kuidas kriisi ajal sattusid praeguse süsteemi puuduste tõttu surve alla vaid mõned liikmesriigid. See on tingitud sellest, et praegune süsteem ei olnud mõeldud selliste olukordade lahendamiseks. Teisiti lihtsalt ei saa: kui liikmesriik on ülekoormatud, peab üles näitama solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist kogu EL-is. See on meie tänase ettepaneku eesmärk,“ märkis Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

Uus süsteem võimaldab automaatselt kindlaks teha olukorra, kus riik seisab silmitsi ebaproportsionaalselt suure hulga varjupaigataotlustega. Võrdlusaluseks on riigi suurus ja jõukus. Kui ühes riigis ületab varjupaigataotluste arv võrdlusalust ebaproportsionaalselt palju (üle 150 % võrdlusalusest), paigutatakse kõik uued kõnealuses riigis varjupaika taotlevad isikud pärast nende taotluse kontrolli ümber teistesse liikmesriikidesse seni, kuni taotluste arv on taas allapoole seda taset.

Samuti on liikmesriigil võimalik ajutiselt ümberjaotamises mitte osaleda. Sel juhul peaks ta tasuma solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta liikmesriigile, kuhu paigutatakse ümber taotleja, kelle eest ta oleks vastasel korral õiglase mehhanismi raames vastutanud.

Uue mehhanismi raames võetakse arvesse ka jõupingutusi, mida liikmesriik on teinud, et asustada ümber rahvusvahelist kaitset vajavad isikud otse kolmandast riigist. Kuritarvituste ärahoidmiseks ja edasiliikumise piiramiseks kehtestatakse muu hulgas selgemad varjupaigataotlejate juriidilised kohustused, sealhulgas kohustus jääda liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse eest.

Tänaste ettepanekutega nähakse ette ka olemasoleva Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberkujundamine tõeliseks Euroopa Liidu varjupaigaametiks. Üks ameti peamisi uusi ülesandeid on rakendada võrdlusalust, et kohaldada õiglast jaotusmehhanismi uue süsteemi raames. Samuti on kavas kohandada ja tugevdada sõrmejälgede andmebaasi Eurodac, et hõlbustada tagasisaatmist ja võitlust ebaseadusliku sisserändega.

Eelmise ettepaneku senise Dublini menetluse parandamise varjupaigasüsteemi reformimise kohta tegi Komisjon alles aprillis, kuid seda kiitnud heaks ei liikmesriigid ega ka europarlament. Ka praguse ettepaneku puhul on küsitav, kas kõik liimesriigid selles esitatud tingimustega lepivad.

Komisjon soovitab pikendada kontrolli sisepiiridel

Lisaks ühist varjupaigasüsteemi käsitlevatele ettepanekutele esitas Komisjon täna ka soovituse pikendada teatavatel Schengeni sisepiiridel Saksamaal, Austrias, Rootsis, Taanis ja Norras proportsionaalset piirikontrolli kuni kuue kuu võrra.

Vaatamata Kreeka ametiasutuste suurtele jõupingutustele järeldas Komisjon aprillis toimunud Schengeni kontrollkäigu põhjal, et mõne püsiva puuduse tõttu Kreeka välispiiri halduses on Schengeni alal endiselt märkimisväärne teisese rände oht. See tähendab, et rändajad, sh pagulased ja varjupaigataotlejad liiguvad edasi riigist, kuhu nad esmalt saabusid, et mujal kaitset taotleda või mujale püsivalt ümber asuda.

Komisjoni eesmärk on naasta tavapäraselt toimiva Schengeni ala juurde ning lõpetada piirikontrollid sisepiiridel 2016. aasta lõpuks.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: