Valdaru: viisavabadus kasvatab rändesurvet, kuid selle haldamine on lihtsam ({{commentsTotal}})

Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru sõnul tähendab viisavabaduse sõlmimine tavaliselt rändesurve kasvu, kuid Türgi kontekstis ei saa see kindlasti nii suur olema, kui eelmisel aasta rändekriisi tipphetkedel, kuna pagulasvood tuleksid kindlate ajavahemike tagant ning neid suudetakse paremini hallata.

Valdaru sõnul näitab varasem kogemus, et viisavabadus mõne riigi või riikide blokiga toob endaga kaasa rändesurve kasvu. "See võib olla seaduslik ja see võib-olla ka ebaseaduslik. Seadusliku rände puhul toob endaga kaasa rohkem turiste aga väljakutseks on isikud, kes tulevad viisavabalt riiki, kuid ei pruugi liikmesriigist 90 päeva möödumisel lahkuda," selgitas Valdaru "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

"Lääne-Balkani maadega sõlmitud viisavabaduslepped näitasid, et kasvama hakkasid ka varjupaigataotlused," lisas rändeekspert. Seejuures isikud, kes nii asüüli otsisid, seda ei saanud, kuid siiski kasvatavad riigi halduskoormust, kuna neid tuleb tegeleda kuni nad koduriiki saadetakse.

Türgist on viimastel aastatel reisinud viisadega Euroopasse ligi 700 000 inimest, mis asetab Türgi peamise viie riigi sekka, millest Schengeni viisaruumi tullakse. "Kindlasti ei saa me rääkida nii suurtest mahtudest, kui me oleme siin rändekriisi tipphetkedel. Need arvud lähevad kindlasti suuremaks aga need tulevad kindlal ajavahemikul aasta jooksul," selgitas Valdaru.

Seetõttu on riikidel kergem kontrollida saabuvate isikute taustasid ja võtta kasutusele vajalikud meetmed.

Türgit tasub lähedal hoida

"Viisavabaduse kontekstis räägiti Türgiga tõesti eelkõige pagulasi puudutavatest inimõigustest ja tänaseks on need punktid lepingust maha võetud ning on öeldud, et Türgi täidab neid. Kuid tõsi on, et ei tohiks silmist kaotada aset leidvat olukorda nii inimõiguste kui ka sõnavabaduse puhul," nentis Valdaru.

Ta märkis, et kui me täna lööksime ukse Türgi ees kinni, sest ta ei täida kõiki inimõigusi Euroopa aspektist, siis pole kindel, kas Ankara tulevikus hakkaks seda tegema. "Võib-olla on hoida Türgit endal lähemal ja kui me hakkame rääkima järgmistest liitumisetappidest, siis saame ikkagi tuua taas lauale inimõiguste küsimused," leidis Valdaru.

Sisekaitseakadeemia eksperdi hinnangul on Türgi saanud Brüsseli esitatud kriteeriumite täitmisega väga hästi hakkama, kuna praeguseks on 72 täitmist vajavast kriteeriumist järel jäänud viis kuni seitse kriteeriumit, mida riik peab veel täitma. "Küll ta saab selle viie järgmise kriteeriumiga ka hakkama," arvas Valdaru.

"Euroopa Liidu puhul on just oluline jälgida, et need tehnilised faktorid ja kriteeriumid saaksid täidetud, sest nii võivad öelda teised riigid, et Türgile te tegite järeleandmisi, siis miks te meile neid ei tee," sõnas rändekspert

Toimetaja: Allan Rajavee



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics