Valdaru: viisavabadus kasvatab rändesurvet, kuid selle haldamine on lihtsam ({{commentsTotal}})

Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru sõnul tähendab viisavabaduse sõlmimine tavaliselt rändesurve kasvu, kuid Türgi kontekstis ei saa see kindlasti nii suur olema, kui eelmisel aasta rändekriisi tipphetkedel, kuna pagulasvood tuleksid kindlate ajavahemike tagant ning neid suudetakse paremini hallata.

Valdaru sõnul näitab varasem kogemus, et viisavabadus mõne riigi või riikide blokiga toob endaga kaasa rändesurve kasvu. "See võib olla seaduslik ja see võib-olla ka ebaseaduslik. Seadusliku rände puhul toob endaga kaasa rohkem turiste aga väljakutseks on isikud, kes tulevad viisavabalt riiki, kuid ei pruugi liikmesriigist 90 päeva möödumisel lahkuda," selgitas Valdaru "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

"Lääne-Balkani maadega sõlmitud viisavabaduslepped näitasid, et kasvama hakkasid ka varjupaigataotlused," lisas rändeekspert. Seejuures isikud, kes nii asüüli otsisid, seda ei saanud, kuid siiski kasvatavad riigi halduskoormust, kuna neid tuleb tegeleda kuni nad koduriiki saadetakse.

Türgist on viimastel aastatel reisinud viisadega Euroopasse ligi 700 000 inimest, mis asetab Türgi peamise viie riigi sekka, millest Schengeni viisaruumi tullakse. "Kindlasti ei saa me rääkida nii suurtest mahtudest, kui me oleme siin rändekriisi tipphetkedel. Need arvud lähevad kindlasti suuremaks aga need tulevad kindlal ajavahemikul aasta jooksul," selgitas Valdaru.

Seetõttu on riikidel kergem kontrollida saabuvate isikute taustasid ja võtta kasutusele vajalikud meetmed.

Türgit tasub lähedal hoida

"Viisavabaduse kontekstis räägiti Türgiga tõesti eelkõige pagulasi puudutavatest inimõigustest ja tänaseks on need punktid lepingust maha võetud ning on öeldud, et Türgi täidab neid. Kuid tõsi on, et ei tohiks silmist kaotada aset leidvat olukorda nii inimõiguste kui ka sõnavabaduse puhul," nentis Valdaru.

Ta märkis, et kui me täna lööksime ukse Türgi ees kinni, sest ta ei täida kõiki inimõigusi Euroopa aspektist, siis pole kindel, kas Ankara tulevikus hakkaks seda tegema. "Võib-olla on hoida Türgit endal lähemal ja kui me hakkame rääkima järgmistest liitumisetappidest, siis saame ikkagi tuua taas lauale inimõiguste küsimused," leidis Valdaru.

Sisekaitseakadeemia eksperdi hinnangul on Türgi saanud Brüsseli esitatud kriteeriumite täitmisega väga hästi hakkama, kuna praeguseks on 72 täitmist vajavast kriteeriumist järel jäänud viis kuni seitse kriteeriumit, mida riik peab veel täitma. "Küll ta saab selle viie järgmise kriteeriumiga ka hakkama," arvas Valdaru.

"Euroopa Liidu puhul on just oluline jälgida, et need tehnilised faktorid ja kriteeriumid saaksid täidetud, sest nii võivad öelda teised riigid, et Türgile te tegite järeleandmisi, siis miks te meile neid ei tee," sõnas rändekspert

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: