Põhja-Korea Töölispartei kogunes kongressile ({{commentsTotal}})

{{1462511920000 | amCalendar}}

Põhja-Korea ainuvalitsev Töölispartei on kogunenud esimesele parteikongressile pärast 36-aastast pausi.

Viimase parteikongressi pidas veel riigi rajaja Kim Il-sung, praeguse valitseja isa Kim Jong-ili ajal ühtegi parteikongressi ei peetud, vahendasid ERR-i teleuudised.

Pealinnas Pyongyangis peetav parteikongress peab kinnitama valitseja Kim Jong-uni võimu ja tugevdama tema poliitikat.

Kongressil osalevad tuhanded parteilased kogu riigist ootavad Kimi kõnet, milles diktaator paneb paika võimalikud poliitilised muutused ja annab vihjeid ka soosingusse tõusnud või ebasoosingusse langenud tippparteilaste kohta.

Seejuures on kongressi päevakord ja kestvus teadmata. Üritust peetakse 25. aprilli Palees, mille fassaadi kaunistavad Kim il-Sungi ja Kim Jong-ili hiigelsuured portreed. Välismeediat paleele lähemale kui 200 meetrit ei lubata.

Kim peaks pidama kongressil kõne, millelt välismaailm ootab vihjeid tänaste võimude plaanide kohta. Põhja-Korea suurima liitlase Hiina delegaate kongressile kutsutud ei ole.

Toimetaja: Merili Nael



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: