Vene hävitaja jõudis Soome taluõuelt Tartu külje alla ({{commentsTotal}})

{{1462560975000 | amCalendar}}

Eesti sai endale juurde ühe hävitaja, kuid sedapuhku muuseumisse: nimelt jõudis lennundusmuuseumisse Nõukogude-aegne hävitaja MiG-25, mis on purustanud mitmeid maailmarekordeid, aga saabus Eestisse hoopis Soome taluõuelt.

See, et selline 1970ndatel valminud raudlind nüüd Tartu külje alla lennundusmuuseumisse jõudis, on muidugi eramuusuemi aastatepikkune töö.

"Paberite järgi on see ainuke kolmekordne ülehelikiirusega hävitaja. Alguses taheti tast ikka püüdurhävitajat teha ja see oli ameeriklaste kolmekordse helikiirusega luurelennukite ja pommitajate tõrjeks tehtud," selgitas lennundusmuuseumi juht Mati Meos.

Ja kuigi tegelikult kolmekordse helikiirusega see ikkagi ei lennanud, on lennuk enda arvele korjanud 29 maailmarekordit, millest 7 püsivad tänaseni. Kui muuseumi juht mõni aasta tagasi oksjoniteadet nägi, et Soomes MiG-25 müüakse, otsustas ta õnne proovida. Rahakott oli toona liiga õhuke, aga saatus mängis natuke hiljem oma võimaluse kätte.

"Veofirma Kaarlaid juht teatas, et Soomes ühes metsatalus on see lennuk olemas. Mina ütlen, et ei ole võimalik. Tema ütleb, et on ja saadab pildi, ja ongi! Järgmisel päeval peaaegu olin ma Soomes kontrollimas, kas ikka on," meenutas Meos.

Seejärel võttis kaks aastat aega, et lennuki omaniku Mikael Ojaga kaubale jõuda. Jõuti. Soomlane oli ka ise lennundusmuuseumis kohal, et veenduda isaliku hoole ja väikese kurbusega silmis, et kõik on ikkagi tipp-topp korras.

"See oli ainus lennuk väljaspool Venemaad, see mudel. Selle lennuki hoidmine ja hooldamine võttis palju aega. See on võtnud kogu minu vaba aja. Mõnikord ma ütlen, et see on mulle osaks saanud Auschwitzi laager - sunnitöölaager, aga sellegipoolest on see minu harrastustest minu eluaja parim," tõi lennuki senine omanik Mikael Oja markantse paralleeli.

Lähipäevil saab lennuk komplekteeritud ja kohtub suurema publikuga juuni esimesel nädalavahetusel lennupäevadel, kuid enam see ei lenda ja enam ei hävita.

Toimetaja: Merilin Pärli



Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.