Vene hävitaja jõudis Soome taluõuelt Tartu külje alla ({{commentsTotal}})

{{1462560975000 | amCalendar}}

Eesti sai endale juurde ühe hävitaja, kuid sedapuhku muuseumisse: nimelt jõudis lennundusmuuseumisse Nõukogude-aegne hävitaja MiG-25, mis on purustanud mitmeid maailmarekordeid, aga saabus Eestisse hoopis Soome taluõuelt.

See, et selline 1970ndatel valminud raudlind nüüd Tartu külje alla lennundusmuuseumisse jõudis, on muidugi eramuusuemi aastatepikkune töö.

"Paberite järgi on see ainuke kolmekordne ülehelikiirusega hävitaja. Alguses taheti tast ikka püüdurhävitajat teha ja see oli ameeriklaste kolmekordse helikiirusega luurelennukite ja pommitajate tõrjeks tehtud," selgitas lennundusmuuseumi juht Mati Meos.

Ja kuigi tegelikult kolmekordse helikiirusega see ikkagi ei lennanud, on lennuk enda arvele korjanud 29 maailmarekordit, millest 7 püsivad tänaseni. Kui muuseumi juht mõni aasta tagasi oksjoniteadet nägi, et Soomes MiG-25 müüakse, otsustas ta õnne proovida. Rahakott oli toona liiga õhuke, aga saatus mängis natuke hiljem oma võimaluse kätte.

"Veofirma Kaarlaid juht teatas, et Soomes ühes metsatalus on see lennuk olemas. Mina ütlen, et ei ole võimalik. Tema ütleb, et on ja saadab pildi, ja ongi! Järgmisel päeval peaaegu olin ma Soomes kontrollimas, kas ikka on," meenutas Meos.

Seejärel võttis kaks aastat aega, et lennuki omaniku Mikael Ojaga kaubale jõuda. Jõuti. Soomlane oli ka ise lennundusmuuseumis kohal, et veenduda isaliku hoole ja väikese kurbusega silmis, et kõik on ikkagi tipp-topp korras.

"See oli ainus lennuk väljaspool Venemaad, see mudel. Selle lennuki hoidmine ja hooldamine võttis palju aega. See on võtnud kogu minu vaba aja. Mõnikord ma ütlen, et see on mulle osaks saanud Auschwitzi laager - sunnitöölaager, aga sellegipoolest on see minu harrastustest minu eluaja parim," tõi lennuki senine omanik Mikael Oja markantse paralleeli.

Lähipäevil saab lennuk komplekteeritud ja kohtub suurema publikuga juuni esimesel nädalavahetusel lennupäevadel, kuid enam see ei lenda ja enam ei hävita.

Toimetaja: Merilin Pärli



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: