Ilves ei toeta Rõivase plaani pürgida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks ({{commentsTotal}})

Erinevalt peaminister Taavi Rõivasest ei pea president Toomas Hendrik Ilves kuigi mõttekaks eesmärki pürgida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, sest viie alalise liikme vetoõiguse tõttu ei suudaks Eesti seal endale olulisi otsuseid läbi suruda.

Euroopa põgenikekriisi ajal soovitab president aga endalt küsida, kas me näiteks pagulaste hulgalise sisserände korral toetaksime endiselt Dublini kokkulepet, mille järgi põgenike ülalpidamine on sihtriigi ülesanne.

 Nädala algul USA-s visiidil viibinud peaminister Taavi Rõivas ütles, et Eesti üks järgmistest suurematest välispoliitilistest eesmärkidest Euroopa Liidu eesistumise järel on saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. President Toomas Hendrik Ilves on selle püüdluse suhtes olnud skeptiline juba aastaid ning kordas seda ka "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

"Ma isiklikult ei näe seda kui väljakutset. Ülejõukäiv põhineb sellel, et ma tean, mis seal on vaja teha ja ma olen endiselt veendunud, et kuna alalistel liikmetel on vetoõigus, siis mul jääb arusaamatuks, mida me suudame seal saavutada, mis võiks olla Eestile oluline," ütles Ilves.

Ilvese hinnangul on Eestil olulisemaid väljakutseid kui julgeolekunõukogu liikmesus. "See pigem kuulub sinna ajastusse, kus oli nüüd tühi tunne, et nüüd me oleme saanud NATO-sse, nüüd me oleme saanud Euroopa Liitu, et mis on meie järgmine suur väljakutse. Ma arvan, et Eesti riigi suur väljakutse on sellises turbulentsis nagu on praegu Euroopa Liit, nagu on NATO, on, et meile ei tehta liiga," rõhutas president.

Kas aga Eesti peaks jätkuvalt olema vastu Euroopa Komisjoni ideele muuta Dublini kokkulepet, mille järgi põgenikega tegelemise ja nende ülalpidamise eest vastutab sihtriik? President Ilves soovitab mõelda laiemalt.

"Mõtleme, et võib-olla meile üldse ei meeldi Dublini kokkulepe, kui meie osutume põgenike sihtriigiks. Me nägime siin kevadel või hilistalvel, kuidas hakati tulema üle Soome-Vene piiri. Mis viis selleni, oli, et Itaalia ja Kreeka olid üle uputatud põgenikega, et tuleb põgenikke jagada. Äkki me ise oleme sellises olukorras kunagi. Nii et me peame natuke laiemalt mõtlema," leidis Ilves.

Pikemat intervjuud president Ilvesega saab vaadata "AK nädalas" pühapäeval.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: