Aasta eurooplane Matti Maasikas: Euroopa Liidul on köha ja nohu ({{commentsTotal}})

{{1462601572000 | amCalendar}}

Piltlikult öeldes on Euroopa Liidul köha ja nohu, iseloomustab aasta eurooplaseks valitud endine välisministeeriumi kantsler, praegune suursaadik ja Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas liidu tervist. Viimaste aastakümnete suurim kriis, rändekriis, on pannud löögi alla liikmesriikide solidaarsuse.

"Rändekriisis on liikmesriikidel nii erinevad hirmud, probleemid ja erinevad huvid. Teiseks avaldub rasketel aegadel, kriiside ajal, inimestel nii kõige parem, kui ka halvim. Väga palju tõstab Euroopas praegu pead populism. Oleme olukorras, kus üks liikmesriik peab järgmisel kuul rahvahääletust, kas Euroopa Liidust välja astuda. Selles mõttes parimad ajad ei ole, aga loodame, et see Euroopa Liidu kerge nohu ja köha millekski hullemaks üle ei lähe," märkis Maasikas "Aktuaalse kaamera" telefoniintervjuus.

Matti Maasikas on kogenud diplomaat, kel on Brüsseli kogemusi mitme aasta jagu ning kes on tegutsenud järjekindlalt Eesti hüvanguks. 2016. aastal tunnustas Eesti Vabariigi president Matti Maasikat ka Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

"Kuna Eesti saab 2018. aastal Euroopa Liidu eesistujamaaks, siis leidsime üksmeelselt, et Matti Maasikas on vääriline kandidaat aasta eurooplase tiitlile. Matti Maasikas on aastaid töötanud selle nimel, et Eesti oleks Euroopas nähtavam ja Euroopa Liidu edasine areng arvestaks meie huvidega," kommenteeris žürii valikut Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige Riivo Sinijärv.

Matti Maasikas töötas aastatel 2009–2010 Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Olli Rehni kabinetis ja 2010. aastal Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso nõunike meeskonnas ning alates 2011. aastast on ta Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures. Matti Maasika blogi "Gondori kroonika" (gondorikroonika.vm.ee/) on oma ebadiplomaatilise avameelsusega paljude poolt hinnatud sissevaade Euroopa Liidu igapäevatöösse.

"Olen väga rõõmus ja loen seda suureks tunnustuseks kogu Eesti Euroopa-suunalisele diplomaatiale," lausus Matti Maasikas, kommenteerides aasta eurooplase tiitli saamist.

"Peale ametnike ja poliitikute on selles oluline roll ka vabakonnal, ettevõtjatel ja paljude eri elualade esindajatel. Nende kõigi töö tulemusena on Eesti Euroopas tugevam kui kunagi varem. Brüsselis Eesti asja ajamise kõrval on kõigi meie ülesandeks ka Euroopa Liidu poliitika selgitamine Eestis, sest Euroopa Liidu ja liikmesriigi suhe toimib mõlemas suunas. Praegu on Euroopa Liidul oht nõrgeneda, isegi ebaõnnestuda. Eesti jaoks oleks see äärmiselt kahjulik, sest Euroopa on meie enda valitud identiteet, eneseteostus ja saatus," lisas ta.

Eesti Euroopa Liikumise antava aasta eurooplase tiitliga soovitakse tunnustada neid eestlasi ja organisatsioone, kes on andnud väärika panuse Eesti ja Euroopa suhete kujundamisse, toetanud kodanikuühiskonna arengut ning aidanud kaasa Eesti ühiskonna teadlikkuse suurendamisele Euroopast.

Eesti Euroopa Liikumine valis aasta eurooplase juba 12. korda. Varem on aasta eurooplase tiitli pälvinud näiteks Jaan Kross, Arnold Rüütel, Mall Hellam, Aare Järvan, Allar Jõks, Julia Laffranque ja Henrik Hololei. 2015. aastal valis Eesti Euroopa Liikumine aasta eurooplaseks Siim Kallase.

Eesti Euroopa Liikumine on enda sõnul kõikidele avatud Euroopa-meelne kodanikuühendus. Ühendus kuulub rahvusvahelise Euroopa Liikumise võrgustikku.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" videot Euroopa päevast artikliga liidetud videost.

Toimetaja: Merili Nael



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.