Kim Jong-un kinnitas, et Põhja-Korea on "vastutustundlik tuumariik" ({{commentsTotal}})

{{1462711069000 | amCalendar}}

Pyongyang kasutab oma tuumarelvi vaid juhul, kui teine tuumariik ohustab Põhja-Korea suveräänsust, lausus riigi kõrgeim juht Kim Jong-un võimupartei kongressil.

"Vastutustundliku tuumariigina ei kasuta meie vabariik tuumarelva, välja arvatud siis, kui selle suveräänsust asub piirama mis tahes agressiivne ja tuumarelvadega välisriik," tsiteeris Kimi riigimeedia pühapäeval.

Pyongyang "täidab truult" enda kohustusi tuumarelvade leviku tõkestamise valdkonnas ning kavatseb edendada tuumarelvade kaotamist maailmast, tõotas Kim.

Põhja-Korea astus 2003. aastal välja ülemaailmsest tuumarelvade leviku tõkestamise lepingust (NPT). Põhja-Korea on esimene leppe allkirjastanud riik, mis sellest loobus.

Riik tegi esimese tuumakatsetuse 2006. aastal ning selle juhid tõotasid tollal, et "ei kasuta tuumarelvi iialgi esimesena". Hiljem on Pyongyang teinud korduvalt ähvardusi sooritada ennetav tuumalöök Lõuna-Koreale ja USA-le.

Riik on viimastel aastatel keskendunud taktikaliste tuumarelvade arendamisele. Muu hulgas katsetatakse ka allveelaevalt tulistatavat mandritevahelist raketti.

Põhja-Korea tuumarelvade poliitika pole kunagi olnud selge ning ka sel korral jättis Kim täpsustamata, mida ta "piiramise" all silmas pidas.

Kim kutsus üles pidama kõnelusi Lõuna-Koreaga, et vähendada vääritimõistmisi ja pooltevahelist umbusku, ning ärgitas Ühendriike hoidma eemale Põhja- ja Lõuna-Korea vahelistest asjadest.

Põhja-Korea peaks taotlema paremaid suhteid sõbralike riikidega, "kuigi minevikus on nad olnud vaenulikud", lisas ta.

Käimasoleva kongressi päevakavas on valitseva Töölispartei keskkomitee ja auditikomitee töö läbivaatamine, erakonna reeglite muutmine, Kimi valimine erakonna tippu ning erakonna uue juhtkonna valimised, teatas Põhja-Korea meedia.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: