Maarjamäel mälestati teise maailmasõja ohvreid ({{commentsTotal}})

Eesti tähistas täna Maarjamäe mälestusväljakul teise maailmasõja lõpuga Euroopas seotud mälestamise ja leppimise päeva ning meenutas kõiki selles sõjas ja kaasnenud repressioonides langenud inimesi.

Valitsuse esindajana asetas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna pärjad Eesti rahvalt kõikidele Maarjamäel asuvatele teise maailmasõja langenute hauatähistele.

Tsahkna ütles oma kõnes, et paljud Eesti mehed võitlesid teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest, aga see ei olnud meie sõda, sest meie käest ei küsitud, kummal vaenupoolel tahaksime sõdida.

"Me peame täna mälestama neid, kes andsid elu vabaduse eest, aga samas peame vaatama tulevikku, et sellised sündmused ei saaks enam korduda," rääkis Tsahkna. "Maailmas käib jätkuvalt sõda, sõda pole meist kunagi liiga kaugel. Jälgides seda, kuidas Putini režiimi propaganda üritab lõhestada maid ja rahvaid, on meie ülesanne öelda, et Eesti ei lase end enam uuesti kaasa rebida režiimide sobingutesse. Meil on kaitsetahe ja sirge selg ning me seisame Eesti eest, nagu seisid Eesti mehed teise maailmasõja ajal."

Tsahkna rääkis, et me mälestame täna ka kõiki neid, kes kannatasid okupatsiooni repressioonide käes - me mõtleme sellele hinnale, mida Eesti rahvas on pidanud maksma oma kannatuste eest.

"Me peame mäletama iga sõduri, iga pere lugu. Kõik need mehed ja naised olid kellegi lapsed, isad ja emad. Tänasel emadepäeval saame me aru mitte ainult neist meestest, kes võitlesid ja langesid, vaid ka selle tragöödia mõõtmatusest, mida tõid need ohvrid kaasa peredele," lausus Tsahkna.

Maarjamäel peetud mälestusüritusel esinesid ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev, Tallinna Kesklinna linnaosa vanema asetäitja Helen Lausma-Saar, Tallinna Memento Volikogu esinaine Anne Eenpalu, klubi Wiking Narva esindaja Einar Laigna ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Dauri Paškovski.

Avaldamaks austust kõikidele teises maailmasõja ohvritele, panid kaitseväe kaplanid täna pärjad punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ja natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul.

1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Saksa relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail.

NSV Liit teatas, et tseremoonia Reimsis ei olnud omavahel kooskõlastatud ning siis otsustati Saksamaa kapituleerumine veel kord NSV Liidu nõudmisel alla kirjutada Berliini lähistel. Teine kapitulatsiooniaktile allakirjutamise tseremoonia toimus NSV Liidu aja järgi 9. mail 1945 kell 00.43 ning Kesk-Euroopa aja järgi 8. mail kell 22.45.

2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO peaassamblee vastu resolutsiooni teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele teises maailmasõjas elu kaotanutele.

Eesti kandis teises maailmasõjas ränki kaotusi ja on alates 2005. aastast 8. mail mälestanud kõiki teises maailmasõjas hukkunuid ning sõjaaegsete okupatsioonivõimude repressioonide ja kuritegude ohvreid.

Enamik Euroopa riike mälestab teise maailmasõja ohvreid 8. mail, Itaalia, Belgia ja Holland teevad seda varem.

Toimetaja: Laur Viirand



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: