Russalka monumenti hakatakse georadari ja röntgeniga uurima ({{commentsTotal}})

Tallinna üks tuntum monument - Russalka - ümbritsetakse homme tellingutega, et teha ausambale põhjalik uuring. Selliseid mitme ameti koostöös toimuvaid monumendi uurimistöid pole Eestis seni tehtud. Kolmapäeva õhtuks peaks selguma, kui hea tervise juures Russalka on.

1902. aastal avatud Amandus Adamsoni monument on pühendatud Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumisele. Skulptorilt pole säilinud ühtegi kuju joonist ja nii ongi teadmata, kuidas pronksist ingel tegelikult graniidist sambaalusele teotub, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peterburi arhiivisügavustest on kätte saadud vaid arhitekt Nikolai Thamme tehtud märkmed samba jalamist, millest selgub, et vaid alumine kivi on tervikplokk, teised on seest tühjad. 16 meetri kõrguse Russalka uurimiseks tuuakse kohale seninägematu raskekahurvägi - georadar ning maksu- ja tolliameti röntgen.

"Eestis on toimunud kiire areng selles osas, kuidas kunstiteoseid uurida mittelõhkuvalt, meil on olnud erinevate asutustega koostöö ja see mittelõhkuv uuring on hädavajalik just selleks, et mis asjades sees on ilma, et me peaksime nende pinna sisse mingeid auke puurima või midagi spetsiifilist tegema," selgitas muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo.

Oma rolli mängib Russalka uurimise vajalikkuse juures ka asjaolu, et suvel peaks siinkandis algama ulatuslikud tee-ehitustööd. Tegelikult valmis Tallinna linnas juba eelmisel aastal monumentide korrastustööde kava ja Russalka uuring on osa sellest.

"Kindlasti on need vajalikud, et täpsustada seda korrastustööde kava, kui tuleb näiteks välja selle ülaosa skaneerimisega, et on tarvilik veel mingisuguseid töid ette võtta selle monumendiga, siis seda kindlasti ka tehakse," rääkis Tallinna linnaplaneerimisameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Eero Kangor.

Tellingute ehitamine algab homme ja peamised uurimistööd loodetakse läbi viia kolmapäeva jooksul, siis luuakse monumendi umber ka 30 meetri laiune turvatsoon.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: